Saatejuht Indrek Kiisler ütles, et Eesti on suure rahvusvahelise tähelepanu all, aga tihti räägitakse Eestist kui potentsiaalsest järgmisest rünnaku alla sattuvast riigist. Kiisler küsis, kas selline meediatähelepanu võib kahjustada Eestit potentsiaalsete investorite silmis.

"Kindlasti see aspekt on olemas ja me peame arvestama sellega, et me ei peletaks investeeringuid siit. Alati on kuskil ju alternatiiv valida, isegi kui ta ei ole võib-olla nii soodus kui näiteks Eesti või mõni teine Balti riik. Aga ma saan tuua ka hea näite selles kontekstis – Narva tuleb magnetitehas, see otsus on põhimõtteliselt tehtud. Ma arvan, et kui sellised eeskujud on meil olemas, tegelikult vastu Venemaad tuleb selline investeering siia Eestisse, siis seda tuleks ka võimendada ja ma arvan, et see aitaks kaasa ka teistel investeerijatel mõelda, et äkki siin ei olegi nii ohtlik," vastas Karis.

"Ja läbi selle, kui me rõhutame, et meie kaitsevalmidus on täpselt nii hea, et me suudame ennast kaitsta koos oma partneritega, siis ma usun, et see pilt ei ole nii hull," lausus Karis.

Karis märkis, et Eestil ei ole rahvusvahelises meedias vaja enam midagi tõestada. "Võib-olla mõnikord jätaks midagi ütlemata või ei ütleks seda läbi meedia, vaid partnerile otse," märkis ta siiski.

Karise sõnul on väga tähtis ka kaitsevalmiduse tõstmine. "Et meid ei rünnataks, me peame oma kaitsevalmiduses olema täpselt sellisel tasemel, et see soov meid rünnata kaob ära. Ma usun, et kui Putin oleks teadnud, et Ukraina on sellise vastupanuvõimega, siis ma usun, et see sõda oleks kas edasi lükkunud või oleks ta proovinud kuskil mujal. Seetõttu selline heidutus oli, on ja jääb oluliseks," sõnas Karis.

Karis ütles, et Eesti Vabariigi 105.  aastapäeval on oodata Eestisse kõrget riigijuhti.

"Kui see aeg kätte jõuab, siis ka see vastav teade tuleb. Kuigi meil ei ole ju tavaks olnud, et meie sünnipäeval käivad kõrged väliskülalised. Aga eks tavad ka ju muutuvad. Ja kui tullakse kohale, siis eks see ole ka ju märk sellest, et meist peetakse lugu ja tahetakse ka meie sünnipäeva koos tähistada," ütles Karis.

Rääkides riigikaitsest tervikuna, pidas Karis vajalikuks rõhutada, et elanikkonnakaitse on Eestis vaeslapse rollis.

"See ju nõuab ka ressursse. Et me oskaksime ja teaksime, kuhu varjuda jne. Selle heaks eeskujuks on Soome, kes on neutraalse riigina suutnud oma armee ja elanikkonnakaitse hoida väga kõrgel tasemel. Meil on siit pikk maa veel minna," sõnas president.

Karise sõnul on Eesti jaoks ka suur ülesanne riigikaitsekulude tõstmine kolme protsendi peale.

Karis kommenteeris ka suursaadikute väljasaatmist ning diplomaatide taseme vähendamist Eesti ja Vene suursaatkonnas.

"Mina olen rääkinud ka suursaadik Laidrega ja mina olen ka seda meelt, et kohalolek on alati mõistlik, isegi kui sa oled vaenlase külje all. Me ju tahame teada, mida vaenlane mõtleb ja mis tema plaanid on. Ja kui seda võimalust meil ei ole, vaid me aimame või loeme ajakirjandusest või kolmandate isikute kaudu, siis see ei ole kindlasti see, kui olla seal kohal. Ja kasvõi suhelda opositsiooni inimestega, saada teada, milline meelsuski on Venemaal ja eelkõige Moskvas. See otsus on nüüd tehtud ja presidendil ei ole siin kaasa rääkida, see on välisministeeriumi pädevus, aga põhimõtteliselt tuleb alati kaaluda, mida need otsused tähendavad pikemas vaates," rääkis Karis.

"Aga teisest küljest, kui see otsus selline on, siis ei ole mõtet ka enam hakata kahetsema seda otsust. Tuleb mõelda, kuidas edasi saab minna. Nii on ta seekord läinud. Kas ta on kasulik või kahjulik Eestile, eks seda näitab aeg," lisas ta.

Karis lisas veel, et ka temaga konsulteeriti sel teemal, enne kui otsus välisministeeriumis sündis.

Karise sõnul on probleemne, et Eestisse ei ole tekkinud juurde uusi välispoliitika asjatundjaid, samuti võiks tema hinnangul olla välisministeerium rohkem avatud ja rohkem oma tegevust näidata.

Venemaa sõjategevuse kohta Ukrainas ütles Karis, et me peame arvestama sellega, et Venemaal on ressursse venitada praegune sõda mitme aasta peale.

"Oletame, et on 50 Ukraina sõdurit, aga vastas on 300. Kui need 300 saab maha võetud, siis on seal veel 300 asemel. See tähendab seda, et ükskõik, kui kehva väljaõppega Vene sõdur täna on, siis ta ikkagi tulistab ukrainlaste suunas ja kui sealt kogu aeg tuleb seda massi peale ja massi Venemaal praegu võtta on, siis see võib selle sõja ju väga pikaks venitada, kuni selleni välja, et Venemaal on tagataskus ikkagi reserve rahalises mõttes mitmeaastase sõja pidamiseks. Sellega peab lihtsalt arvestama" ütles Karis.