Praegu on ainus nõusoleku andnud presidendikandidaat EKRE-t esindav Mart Helme, keda tõenäoliselt riigikogus üles seada pole võimalik, sest vajalikke hääli napib.

Koalitsioon oma kandidaati esitanud ei ole. 

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütles, et vaja oleks erakondade ülest kandidaati.

"Ütleme, et kaks nime on, kui nii võtta. Meil ei ole neid nimesid, kelle üle arutada ja selline pilgutamise mäng käib – ootame, et kes enne midagi ütleb. Reformierakond peaministri parteina, ma arvan, ei peaks olema siin see initsiaator ja meilt seda ka ei oodata," sõnas Pillak.

Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna ütles, et erakond ei toeta Karise jätkamist ja on teinud ettepaneku leida ühine kandidaat. "Seaduse järgi on selleks veel mitu kuud aega, aga ma loodan, et selline kandidaat leitakse kellel on piisavalt hääli juba riigikogus," sõnas ta.

President on lubanud oma otsuse kandideerimise kohta öelda jaanipäevaks. 

Kuigi vähemalt praeguse seisuga ei ole Karisel riigikogus valimisvõiduks vajalikku toetust, peaks ta Keskerakonna ja Isamaa hinnangul sellest hoolimata ka parlamendis kandideerima.  

"Kui ta kandideerib, siis tõenäoliselt on ikkagi mõistlik kandideerida ka riigikogus vastavalt põhiseadusele ja valimiskorrale. Kui presidenti riigikogus ära ei valita, siis asi läheb valimiskogusse," sõnas Keskerakonna volikogu liige Jaak Madison.

"Läbida kõik need voorud ja jõuda valijameeste kokku juhul kui riigikogus toetust ei ole. Kas tegelikult toetust on või ei ole – me ei saa teada, kui ta ei otsusta seal kandideerida," ütles Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Seeder lisas, et juhul kui Karis kandideerimisest loobub, on olukord muutunud ning sellisel juhul ta ei välista võimalust, et leitakse kompromisskandidaat, kes valitakse ära juba riigikogus.

Presidendivalimiste esimene voor on 2. septembril.