9. mail Euroopa päeval Õhtulehele antud videointervjuus ütles Alar Karis, et ütleb oma otsuse presidendiks kandideerimise või mittekandideerimise kohta välja jaanipäeva paiku.

"Ma olen lubanud, et jaanipäevaks ütlen ma oma selge vastuse. Nii palju kehakeele eksperte on tekkinud, kes ütlevad, miks ta (Karis – toim) seda teeb. Et teeb seda sellepärast, et tahab [presidendiks] saada või käitub sellepärast, et ta ilmselt ei saa enam. Küll ma ütlen selle selgelt välja ja siis on piisavalt aega keskenduda presidendivalimistele, mis on ju alles septembri alguses. Nii et mitu kuud, minule anti ainult kolm nädalat."

Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas Karise otsus saab jaaniõhtul peamiseks ühiskondlikuks kõneaineks, vastas Karis: "Peame selle peo ära ja järgmisel päeval ma ütlen selle välja."

ERR-i päringule, kellele konkreetselt president on lubanud oma otsuse jaanipäevaks avaldada ja mis formaadis ta plaanib selle avalikustada, ei soovinud presidendi kantselei lisainfot anda.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et on kuulnud Karise plaanist teha oma otsus kandideerimise või mittekandideerimise kohta avalikuks jaanipäeva paiku. Reinsalu sõnul vähemalt tema arusaama järgi riigikogu vanematekogu enne Karise otsuse avalikustamist teiste kandidaatidega edasi ei liigu.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütles, et tema Karise plaanidest täpsemalt ei tea, kuid riigikogu esimehe vahendatud info kohaselt on Karise otsust oodata jaanipäevaks.

"Meil oli eelmisel nädalal vanematekogu, aga seal oli täpselt sama info, et kui riigikogu esimees käis presidendiga kohtumas, siis ka temale president ütles, et jaanipäeva paiku ta otsuse teeb, kas ta kandideerib riigikogus, kas kandideerib valijameestekogus või kas ta kandideerib üldse. Seda otsust ei ole ju veel üheski suunas. Kõigepealt peaks tulema otsus," rääkis Pillak.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et Keskerakond ootab Karise kandideerimise positiivset otsust.

Laats pakkus, et kui Karis peaks kandideerima, siis on Reformierakonnal ja ka Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal väga raske teda mitte toetada. "Väga raske on tuua kandideerima inimest, kellel ei ole nii suurt populaarsust kui Karisel," sõnas Laats.

Laats rääkis, et kui Reformierakond otsustaks Karist toetada, oleks presidendi riigikogus ära valimiseks vaja ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hääli.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et sotsid ei ole veel kandidaatide suhtes seisukohta võtnud, aga ei välista ka Karise toetamist.

"Me ei ole täpset seisukohta kujundanud ühegi isiku suhtes. Meie eelistus oleks asuda toetama sellist kandidaati, kellel on võimalik riigikogus valituks osutuda," ütles Läänemets.

"Ma olen seda jaanuarist alates öelnud, et enne suve algust ei ole mõtet tõsiseid kokkuleppeid tegema hakata. Suve algus on nüüd käes. Nii et ka sotsiaaldemokraatide vaatest võiks nüüd olla see periood, kus erinevate erakondadega tõsiselt arutada ja püüda leida kokkulepet, kuidas president riigikogus ära valida," rääkis Läänemets.

Presidendivalimised toimuvad septembri alguses. Riigikogus presidendi ära valimiseks on vaja vähemalt 68 häält. Kui riigikogus presidenti valida ei õnnestu, läheb valik valimiskogusse. 2026. aasta alguse seisuga kuulub valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Kokku on valimiskogus seega 208 liiget.