Detsembris said omavalitsused õiguse kasutada soovi korral elektri universaalteenust, kuid kuivõrd elektri hind on börsil muutunud soodsamaks, on kaks suurimat linna eelistamas pigem börsihinnaga elektrit.

Tallinna linn korraldab praegu hanget elektrienergia ostmiseks perioodil 1. märtsist 2023 kuni 29. veebruarini 2024 ning hanke tähtaeg on järgmisel nädalal.

"Pakkumusi küsitakse tunnipõhise börsihinnaga paketile ning see hõlmab kõiki linna asutusi. Seega linn 1. märtsil 2023 algavaks perioodiks universaalteenust ei hangi, kuid vajaduse tekkimisel on linnal võimalus sotsiaalmajade elanikele hankida eraldi ka universaalteenuse paketti," ütles ERR-ile Tallinna finantsdirektor Silver Tamm.

Tallinnal tekkis keeruline olukord elektrimüüjatega mullu, kui kõik kolm elektrimüüjat, kellega oli 2020. aastal sõlmitud raamleping elektri ostmiseks, loobusid osalemast minikonkursil, millega oleks kolme seast valitud välja üks, kes oleks pidanud linnale müüma elektrit kogu 2023. aasta jooksul.

Tallinn muutis mullu ka kehtivat lepingut, et sotsiaalmaja elanikud saaksid kasutada kodutarbija universaalteenuse paketti. Ülejäänud linna asutused ostsid elektrit endiselt börsipaketi alusel. 

Oktoobris aga elektrihange ebaõnnestus, sinna esitati vaid üks pakkumus, pöördus Tallinn Eesti Energia poole, kellega sõlmiti selle aasta jaanuariks-veebruariks leping, et linna asutused täiesti ilma elektrita ei jääks. Asutuste jaoks ostab linn börsielektrit, sotsiaalmajadele endiselt kodutarbija universaalteenust.

Tartu otsustab vastavalt hinnale iga kolme kuu tagant

Tartu linn jagas oma hanke kaheks ning soovis pakkumist nii universaalteenuse kui börsielektri müüja marginaalile. Linna hankele laekus vaid üks pakkumine ja selle tegi Alexela. Alexela pakkus börsipaketi müüja teenustasuks 17,4 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta ja universaalteenuse marginaaliks 21,6 eurot (mõlemad summad koos käibemaksuga).

Tartu abilinnapea Priit Humal ütles ERR-ile, et paketti saab vahetada iga kolme kuu tagant ehk otsustada, kas kasutada universaalteenust või osta elektrit börsihinnaga. Esimesed kolm kuud kasutab Tartu börsielektrit, sest juba lepingu sõlmimise ajal ehk jaanuari keskpaigas oli elektri börsihind universaalteenusest soodsam. Tartu kasutas börsielektrit ka enne lepingu sõlmimist.

Tartu hange oli jaotatud kaheks osaks. Esimene osa oli tänavavalgustus, mille eeldatav tarbimismaht on 7100 MWh aastas, teine osa oli linna asutused, nagu näiteks koolid ja lasteaiad. Teise osa eeldatav tarbimismaht 11 700 on MWh aastas. Elekter peab olema 100 protsenti pärit taastuvatest allikatest.

Lepingu järgi ei ole Tartul kohustust kogu eeldatavat mahtu ehk 18 800 MWh osta.

Tartu sõlmis Alexelaga lepingu kuni järgmise aasta 31. jaanuarini.

46 omavalitsuse varustamiseks sõlmiti leping kolme elektrimüüjaga

Riigihangete keskuse (RHK) ühishankes valiti välja kolm elektrimüüjat, kellega sõlmitakse raamlepingud 46 omavalitsusele ja 300 asutusele elektri müügiks, teatas RHK.

Perioodiks 2023–2027 sõlmitakse raamlepingud Eesti Energia, Elektrum Eesti ning Alexelaga. Igal varakevadel tehakse kvalifitseeritud pakkujate vahel  minikonkurss järgmise perioodi elektrimüüja selgitamiseks, seega kokku kolm minikonkurssi.

Perioodiks 2023–2024 esitas parima hinnapakkumuse Elektrum Eesti.

Riigihangete keskuse juhatuse liikme Margus Lantini sõnul pakuti  esimeseks aastaseks perioodiks eelmiste ühishangetega võrreldes suuremat vahendustasu. 

"Samas kokkuvõttes saavutasime avatud turul pakutavate kuutasude ja sanktsioonidega elektri hindade ja lepingutingimuste võrdluses keskmiselt viis protsenti hinnavõitu. Loodame, et elektriturg normaliseerub ning järgmiseks perioodiks, 2024–2025, läbi viidaval minikonkursil pakutakse lisaks vahendustasudele ka mõistliku hinnatasemega fikseeritud kilovatt-tunni hinda," lausus Lantin.