Töötuid oli 2022. aastal 40 200 ehk 2900 inimese võrra vähem kui aasta varem. Töötuse määr alanes aastaga 6,2 protsendilt 5,6 protsendile, teatas statistikaamet.

Tööga hõivatud inimeste arv kasvas mullu oluliselt. "Seejuures lisandus hõivatute hulka rohkem naisi kui mehi," ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Kõige enam langes töötuse määr eelmisel aastal Tartu- ja Pärnumaal. "See näitaja oli madalam ka Ida-Virumaal, samas kui Tallinnast väljapoole jäävas Harjumaa osas ning Lääne-Virumaal töötuse määr kerkis. Tallinnas püsisid nii töötute arv kui töötuse määr aasta varasemaga võrreldes samal tasemel," ütles Vassiljeva.

Kui 2021. aastal oli Eestis hõivatuid kokku 650 500, siis 2022. aastal suurenes hõivatute hulk 677 400 inimeseni, mis on viimaste aastate suurim näitaja. Ka tööhõive määr kerkis aasta varasemaga võrreldes samas suurusjärgus ehk 66,7 protsendilt 69,2 protsendini.

Olulise osa hõive kasvust moodustavad sõjapõgenikud

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul oli mullu neljandas kvartalis olukord tööturul endiselt suhteliselt hea ning töötajate arv ei ole Eestis kunagi nii suur olnud kui eelmise aasta teisel poolel.

Uusi inimesi värvati tervishoius, IT-s, töötlevas tööstuses ja jaekaubanduses. Olulise osa hõive kasvust moodustavad Ukraina sõjapõgenikud, kellest 9000 on praeguseks töö leidnud ja 6000 otsib veel rakendust.

Jaanuaris oli töötukassa vabade töökohtade arv aastatagusest oluliselt väiksem ning tööstus- ja ehitusettevõtted plaanivad lähikuudel töötajate arvu vähendada, ütles Elmik. Samas ootavad teenindusettevõtted endiselt hõive kasvu.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaare sõnul vähenes hõive näiteks puidutöötlemises ja mööblitööstuses. "Samas suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal, näiteks finantssektoris, endiselt koroonaviiruse kriisist taastuvas majutuses ja toitlustuses ning hariduses," ütles ta.

Soosaare sõnul oli konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi teenuste sektoris aasta viimastel kuudel rohkem neid, kes tunnetasid tööjõupuudust, kuid jaanuaris see kahanes. "See võib olla märk, et kerkinud elukallidus hakkab järjest enam mõjutama ka teenuste sektori ettevõtteid, sest see suurendab survet tõsta palkasid, mille osakaal selle sektori ettevõtete kuludes on tavaliselt suurem kui tööstussektoris. Teisalt hakkab majapidamiste ostuvõime vähenemine piirama nõudlust teenuste järele," ütles ta.

Prognoosi järgi hakkab majandus sellel aastal taastuma ning majanduslanguse mõju tööturule jääb varasemate kriisidega võrreldes tagasihoidlikumaks, märkis Soosaar.

Pikemas vaates valitseb tööjõupuudus, tööpuuduse tõus jääb mõõdukaks

Soosaare sõnul on majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem, sest vastukaaluks koondamistele peamiselt tööstussektoris suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal.

"Pikemas vaates valitseb Eestis tööjõupuudus ja sellises olukorras tasub töötajaid ajutiste tagasilöökide ajal ettevõttes hoida," ütles Soosaar.

Elmik märkis, et majanduse jahtumine jõuab tööturule viitajaga ning käärid tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel on vähenenud. "Nõudlus uute töötajate järele on kahanenud. Suurem töötute arv on samal ajal kasvatanud tööjõu pakkumist. See on muutnud värbajate elu veidi lihtsamaks," ütles ta.

Soosaare sõnul on majanduslanguse tööturule jõudmise viitest hoolimata Eesti tööturg eelmise aasta viimase kolme kvartali majanduslangusele hästi vastu pidanud.

Elmiku sõnul oli veebruari keskel registreeritud töötuid 10 000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. "Tööpuuduse tõus jääb Swedbanki hinnangul sel aastal mõõdukaks. Koondatakse peamiselt tööstussektoris. Tööstuses on eriti keeruline puidu- ja mööblitööstusel, millele avaldab mõju Skandinaavia turu madalseis," sõnas ta.

Swedbanki prognoosi järgi tõuseb tööpuudus tänavu umbes 1,5 protsendipunkti võrra ja jõuab üle 7 protsendi ehk 2014. aasta tasemele.

Tööpuuduse tõus ei ole Elmiku sõnul siiski palgasurvet leevendanud ning pank prognoosib tänavu 8,5-protsendilist brutopalga kasvu.