"Esimest korda täheldati sel nädalal kummalist nüanssi nagu meteoõhupallid Kiievi kohal. Ei tea, kas Vene Föderatsioon õppis seda hiinlaste õhupallidest või millestki muust, aga igal juhul on näha, et kasutusele on võetud uus taktika," rääkis kolonel Grosberg reedel kaitseministeeriumis korraldatud briifingul.

Tema sõnul on Ukraina kohale lastud õhupallide peamine eesmärk Ukraina õhutõrje kurnamine, kuna ukrainlased peavad neid jälgima ja hävitama, sest ei ole teada, kas ja mis laadungit need võivad kanda.  

"Aga see omakorda raiskab nii õhutõrje relvasid kui kurnab meeskondasid. Samuti saavad õhutõrjemeeskonnad oma tegevuse kaudu nähtavaks, kuna on näha, kust raketid tulevad," selgitas Grosberg.

Lisaks on sellise õhupalli hind märksa väiksem kui ära kulutatud õhutõrjeraketi hind. "Ehk siis väga odav ja kaval võte," kommenteeris kolonel.

"Näis, kui kaua [võtab aega] ja milline on ukrainlaste vastukäik sellele manöövrile," ütles kaitseväe luurejuht.

Täpsustavale küsimusele vastates selgitas Grosberg, et üsna kindlate andmete kohaselt on tegemist tavaliste meteoroloogiliste õhupallidega, mis ei kanna sõjalist või luureotstarbelist lasti. "Need, mis on alla tulistatud, kandsid reflektoreid, et õhutõrje radarid neid ikka kindlasti avastaks ja see ongi üks osa taktikast, kuidas õhutõrjet kurnata," selgitas ta.

Venemaa suudab endiselt rakette ehitada

Grosberg tõi ka välja, et jaanuaris Lvivi tabanud õhurünnakus oli kasutatud sel aastal valmistatud tiibraketti.

"Raketi Kh-101 jäänuseid inspekteerides on jõutud arusaamani, et see oli toodetud käesoleval aastal. See näitab, et Venemaal on jätkuvalt võimekus selliseid rakette toota. Tänase päeva seisuga me ei tea ega oska hinnata, kas need on enne sõda koondatud varud, mis võimaldavad selliseid rakette toota või on selle taga mingisugused muud nüansid," rääkis ta.

Kh-101 on pmmituslennukilt välja lastav rakett lennuulatusega kuni 3000 kilomeetrit ning see suudab kanda kuni 450 kilogrammi raskust lõhkepead. Raketi tabamistäpsus on 10-20 meetrit ning see on varustatud elektroonilis-optilise ja TV-juhtimissüsteemiga.

Lahingute aktiivsus on kasvanud

Grosberg rääkis, et võrreldes eelmise nädalaga on lahingute aktiivsus kasvanud ning on tulnud juurde ka uusi kohti, kus Venemaa on oma luure tulemanöövritega Ukraina positsioone rünnanud.

Ta tõi välja Orihhivi piirkonna Zaporižžja oblastis ja Avdiivka piirkonna Donetski oblastis.

Põhiline lahingute raskuspunkt on aga jätkuvalt Bahmutis, kus Vene üksused on linnast lõunas mõningast edu saavutanud.

Suuremas perspektiivis on aga kontaktjoon suuremate muutusteta, ütles Grosberg.

Järgnevatel nädalatel peaks sarnane aktiivsus jätkuma, kuni hetkeni, kui ilmastik läheb halvemaks ja saabub teede lagunemise periood, ütles kolonel.