Palju õnne uue valitsuse ametisseastumise puhul! Miks te üldse valitsust vahetasite? Partei on sama, vahetus üksnes neli ministrit, see tundub nagu poliitiline trikk rahulolematuse maandamiseks.

Tänan! Meie maa jaoks on praegu vastutusrikas ja otsustav aeg. Me tahtsime olla nii efektiivsed kui võimalik ja nii kiired kui võimalik. See võib vastata osaliselt teie küsimusele. Ma kuulusin ka eelmisesse valitsusse, mis pidi tegelema paljude kriisidega inflatsioonist energiakriisini, alustasime koroonast, kohe meie piiri taga käib sõda, sellele olid majanduslikud tagajärjed, me pidime vastu võtma tohutu põgenike hulga. Eelmine peaminister otsustas tagasi astuda ja president Maia Sandu nimetas uue kandidaadi, kes nimetati ametisse eile. Nad mõlemad on suurepärased inimesed ja väga kompetentsed. See on hea Moldovale, me ei kaldu kursist kõrvale, me oleme veelgi otsustavamad, efektiivsemad ja kiiremad.

Mis ikkagi muutub?

Eelmine valitsus vannutati ametisse peaaegu kaks aastat tagasi. Siis oli teistsugune olukord. Keegi meist, keegi maailmas ei arvanud, et algab veriseim sõda pärast teist maailmasõda. Me pidime ümber seadma mõningaid prioriteete, tegevusi ja poliitikat, et tagada julgeolek ja et tagada vähemalt suhteline rahu ja stabiilsus meie ühiskonnas. Inimesed on ärevil ja nad näevad, mis leiab aset vaid mõned sajad kilomeetrid meist idas. Eelmise aasta 24. veebruaril ärkasime me üles plahvatuste kõma peale, see kõik on meile nii lähedal.

Kaks uudist tulid samal ajal – valitsusevahetus ja teated murest julgeolekuolukorra pärast. Kas need  asjad olid omavahel seotud või mitte?

Paljudes arvamustes pandi need kokku, ma ei ütleks, et nad on ilmtingimata seotud. Ma arvan, et on oluline olla avatud oma inimeste suhtes julgeolekuriskidest praegusel ajal ja koheselt neist teada anda. Selline proaktiivne kommunikatsioon vähendab igasuguste provokatsioonide võimalusi.

See ei ole küll otseselt teie teema, aga milline on valitsuse üldine hinnang praegu julgeolekuolukorrale?

Oht Moldova stabiilsusele ja julgeolekule on alates 24. veebruarist pidevalt olemas olnud. Nagu Balti riikides tunneme meie siin, et me võime olla järgmised. Meie julgeolek sõltub otseselt olukorrast lahinguväljal ja sellest, kuidas vapper Ukraina armee oma maad kaitseb. Selle nädala USA hinnang langeb kokku meie hinnanguga, et praegu ei ole Moldova otseselt sõjalises ohus. Samas on tegu komplitseeritud olukorraga ja me kõik Euroopas oleme hübriidsõjas. See tähendab teatud riske.

Nii et katsed siinset olukorda destabiliseerida ei ole välistatud?

Jah, muidugi mitte. Me oleme seda näinud kogu aeg, aga eriti alates sõja algusest näeme me seda kuidas venemeelne opositsioon või oligarhid, kelle me mõned aastad tagasi võimult lükkasime, püüavad Moldovat seestpoolt destabiliseerida. Me näeme kõiki neid juhtumeid. Me ei saa vaadelda Venemaa tegevus Moldovas eraldi kõigest muust, tuleb panna see konteksti, suumida veidi välja ja vaadata nende plaane lahinguväljal ja et teatud maamärkideni jõudmisel seal, peaksid Moldovas teatud asjad juhtuma. Selle poole nad püüavad. Kõik sõltub olukorrast lahinguväljal, õnneks võitleb Ukraina meie kõigi eest.

Millist survet olete Venemaa poolt tundnud? See on olnud ka majanduslik.

Kõigepealt on see muidugi energia. See on põhiline asi, milles me jätkuvalt sõltume Venemaast. Majanduslikult on Moldova teinud läbi tohutu muutuse viimase 15 aasta jooksul. Siis käis 70 protsenti meie kaubandusest Venemaa ja Sõltumatute Riikide Ühendusega, siis nüüd on vastupidi, üle 60 protsendi kaubandusest käib Euroopa Liiduga. See tohutu muutus on leidnud aset vaid 15 aasta jooksul. See teeb meid ka majanduslikult vastupidavamaks ja turvalisemaks. Energia osas on veel palju teha, sellepärast on uues valitsuses ühe muutusena ka energiaministeerium et praeguste väljakutsetega hakkama saada ja energiaküsimusi paremini juhtida.

Moldova on olnud täielikult sõltuvad Vene gaasist, aga see on nüüd muutumas, kas torujuhe Rumeeniaga töötab juba?

Me oleme alati olnud sõltuvad Vene gaasist. Kuni viimase aastani oli Moldova ilmselt ainus riik Euroopas, mille gaasivarustus sõltus Venemaast 100 protsenti, see on tohutu haavatavus. Aga veel enam, ka 80 protsenti meie elektrist toodeti vene gaasist. Nii et me olime täielikult Venemaa kontrolli all energia osas. Aga see ei ole enam nii. Me oleme oma energiaallikaid märkimisväärselt mitmekesistanud. Rahulikel aegadel – ja keegi ei arvanud, et selline sõjataktika oleks võimalik, kus pommitatakse tsiviiltaristut selleks et jätta elektrita lasteaiad, haiglad ja kodud – oleks Ukrainal rohkem kui piisavalt elektrit, et varustada ka meid. Meil on elektriühendused Rumeeniaga ja me tegutseme nende tugevdamise nimel. Gaasi osas ostsime me eelmisel aastal esmakordselt gaasi mujalt kui Gazpromilt, meil on gaasiühendused riigi põhjaosas. Esimest korda ajaloos varusime me gaasi hoidlatesse ja me kasutame nüüd seda, nii et me ei osta praegu Gazpromi gaasi. Kaks aastat veel ja see saab olema energia osas täiesti teistsugune riik. Ma olen selles täiesti kindel.

Kuidas Venemaa energiat kasutas, vähendas tarneid?

Nad vähendasid tarneid, nad manipuleerisid hinnaga, mille tõttu kannatas kogu Euroopa. See on hübriidsõda. Ma arvan, et 24. veebruaril oli plaan selline, et kõik hakkavad muretsema rohkem gaasi ja vähem Ukraina pärast. See plaan kukkus õnneks läbi ja ma olen uhke selle maailmajao üle ja selle solidaarsuse üle.

Hinnad on oluliselt tõusnud, kuidas Moldova inimesed hakkama saavad?

See on väga raske. Moldova on üks vaesemaid riike Euroopas. Hinnad on tõusnud ja see mõjutab kõige rohkem meie kõige vaesemaid inimesi. Me oleme suunanud sinna rekordsuuri toetusi ka meie partneritelt ja riigieelarvest, et aidata inimestel maksta tõusnud energiaarveid. Aga ma arvan, et me kõik nõustume, et ei ole paremaid lahendusi, kui probleemi peapõhjusega tegelemine, ehk võitlemine vaesuse vastu, elukvaliteedi tõstmine ja töökohtade ning jõukuse loomine.

Millised toetusmeetmed teil on?

Laias laastus maksavad inimesed sel aastal seitse korda kõrgemat hinda gaasi eest ja neli korda kõrgemat hinda elektri eest. Mis puudutab gaasi, siis valitsus hüvitab pool sellest. Me teeme seda solidaarsusest, aga ka majanduslikel kaalutlustel, sest Moldova on väga vaene riik ja me ei saa lasta poolel oma riigist pankrotti minna ja kulutada kogu oma sissetulek küttele, see ei ole inimlik.

Kui oluline on praegu Euroopa Liidu toetus?

See on ülioluline. Moldova ei elaks seda rasket aega ilma meie partnerite abita üle. Euroopa Liit, USA ja kõik meie liitlased, me kõik saame aru Moldovas rahu ja stabiilsuse hoidmise tähtsusest ja me oleme selle eest väga tänulikud.

Saate seda abi kuidagi kirjeldada?

Alates riigieelarvest kuni majanduse ja energiavajaduste rahastamiseni, ma rääkisin energia hinnatõusu hüvitistest, see toimub osalt Euroopa Liidu fondide toel. Rumeenia abi oleme me tundnud väga otsesel moel. Kõige raskemal ajal, kui meil nappis elektrit ja gaasi, tuli Rumeenia appi. Sõja alguses muutus Moldova praktiliselt isoleerituks kaubanduslikult, sest meie peamine kanal oli Odessa sadam. Praegu on Moldova ülejäänud maailmaga ühendatud viie piiripunkti kaudu Rumeeniaga. Rumeenia võimud on meile palju abi pakkunud.

Kui oluline Moldovale on Euroopa Liidu tuleviku väljavaade?

Ülioluline. Meie president on öelnud, et meie eesmärk on saada Euroopa Liidu liikmeks 2030. aastaks ja see tähtaeg ei muutu.

Mitte kõik inimesed Moldovas ei jaga sama vaadet Euroopa Liidu tulevikust. Kas te ei karda, et mõne aasta pärast tuleb võimule järgmine valitsus, mis muudab kurssi?

Meie ühiskond peab seda debatti pidama. On inimesi ja neid jääb alati, kes ei toeta muutusi, sest see tähendab ka ebakindlust. Samal ajal on meie kohus tegutseda nii kiiresti kui võimalik ja muuta nende elusid paremuse suunas, et nad mõistaksid mida Euroopa tähendab. See on rahu, demokraatia ja jõukus. See on väga oluline. Me asume maailmade piiril ja me peame valima, kummal poolel me tahame olla. Kas tahame kuuluda vabasse maailma, kus on rahu, jõukus ja demokraatia, nagu ma ütlesin, või tahame me kuuluda mittevabasse maailma koos korruptsiooni, diktatuuri ja inimväärikuse puudumisega. See valik on üha selgemaks saanud ja valdav enamus inimestest aasta-aastalt üha enam mõistab tsiviliseeritud maailmaks olemise eeliseid.

Kas sõda on ka muutnud suhtumisi?

Ma ütleksin, et jah. Mul ei ole selle kohta küll andmeid ega uuringuid, aga me tunneme meeleolu muutust ühiskonnas. Me tunneme täielikku toetust Ukrainale ja ka mõttele Euroopa Liidust, mis on meile hea, on selgemaks saanud, mis on hea ja mis on halb.

Kuidas Eesti saab aidata või on meil juba olnud edukaid ühisprojekte?

Eesti on meie kõrval ja me tunneme seda. On mitmeid projekte. Minu ministeeriumi alla kuulub digitaliseerumise teema, meil on koostöö Eesti ekspertidega küberturvalisuse vallas. Eesti tähendab kullastandardit digiüleminekul, me tahame seda eeskuju järgida. Kus me saaksime koostööd suurendada on kaubandus ja investeeringud, meie kaubavahetusel on suur potentsiaal, mis on seni kasutamata. Eesti ettevõtjad võiksid olla Moldova suhtes uudishimulikumad. See on riik, mille majandus hakkab kasvama ja hakkab kasvama väga kiiresti saabuval kümnendil. Samas valitseb siin suhteline stabiilsus võrreldes sellega, mis toimub Ukrainas. On aeg vaadata Moldovale tähelepanelikumalt.

Meil Eestis on hea meel ka selle üle, et Moldova valitsuses on minister, kes räägib ehk isegi natukene eesti keelt. 

Ma räägin eesti keelt natukene (eesti keeles – toim.). Ma saan suuremast osast aru, minu kaks last räägivad eesti keelt, meil on Moldova-Eesti segapere, me räägime kodus rumeenia ja eesti keelt ja ma saan aru paljust.