Venemaa president Vladimir Putin pidas teisipäeval Vene Föderaalassambleele Ukraina invasiooni aastapäeva eel avaliku kõne. Putin kordas oma pika kõne jooksul suuresti varasemaid jutupunkte.

Putin süüdistab oma kõnes Ukrainat ja lääneriike

Vladimir Putin kinnitas oma kõnes, et Venemaad ähvardas Kiievi poolt viha ja natsioht, mis peegeldab mitmeid varasemaid Putini kõnesid, kus ta tõenditeta samu asju väidab. Putin rõhutas ka jutupunkti, mille kohaselt lääneriigid muutsid Ukraina anti-Venemaaks.

Vene president süüdistas Vene-Ukraina sõja alguses lääneriike, millele Putin pidi enda sõnul sõjaliselt vastama. Putin väitis kõnes, et Venemaa püüdis Donbassi konflikti rahumeelselt lahendada. Putin süüdistas lääneriike ka sooneutraalse jumala idees, samasooliste abielus ning lokaalse konflikti laiendamises globaalseks.

Vene presidendi väidete taustal on ka märgiline, et endine Vene presidendi administratsiooni asejuht Vladislav Surkov tunnistas hiljuti, et ta tegi pidevalt tööd selleks, et Minski kokkulepped Venemaa ja Ukraina vahel ei täituks, vahendas Ukrainska Pravda.

Vladimir Putin ähvardas lisaks, et kui Ukrainale antakse pikema ründeulatusega relvi, siis peab Venemaa oma piirid selle võrra kaugemale nihutama.

Vene president rääkis palju ka Vene majandusest, transpordikoridoridest ning gaasivõrgu arendamisest. Näiteks lubas Putin, et järgmisel aastal tagatakse, et vähemalt 85 protsenti föderaalsetest teedest on taastatud normaalsele tasemele. 

Putin lubas sõduritele erifondi

Putin teatas lisaks, et Venemaa sõjas Ukraina vastu osalenud sõdurite lähedastele luuakse riiklik tugifond, mille eesmärgiks on nende perede rahaline toetamine, sõdurite lastele hariduste tagamine, tööhõive ja ümberõpe. Samuti tuleks Putini sõnul tagada igale Vene sõdurile isiklik sotsiaaltöötaja.

BBC juhtis tähelepanu, et pole selge, et kust raha selle fondi tarbeks tuleb ning Vene eelarvedefitsiit oli jaanuaris lausa rekordilised 1,8 triljonit rubla. Nii kõrgel tasemel pole Vene riigieelarve defitsiit olnud aastakümneid. Esialgsetel andmetel on 16. veebruari seisuga Vene riigieelarve puudujääk veelgi suurem.

Venemaa peatab START tuumaleppe täitmise

Putin teatas ka strateegilist tuumarelvastust reguleeriva START leppe peatamisest. START (Strategic Arms Reduction Treaty)  lepe on sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel ning kaks riiki on varem leppinud kokku, et pikendavad selle kehtivust 2026. aastani. Venemaa katkestas juba 2022. aasta lõpupoole vastavad kõnelused USA-ga.

Vladimir Putini sõnul peab enne arutelude jätkamist USA-ga võtma arvesse ka NATO teiste tuumariikide Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumaarsenale ehk sisuliselt kogu NATO tuumalöögi potentsiaali.

Putin pidas viimane kord samas formaadis kõne 2021. aasta aprillis.

Ekspertide hinnangul lootis Putin kõnepidamise ajaks sõjalist edu

Venemaa presidendi esindaja Dmitri Peskov kinnitas enne Vladimir Putini kõnet, et sõda Ukrainas on Venemaa jaoks eksistentsiaalne küsimus nii Vene inimeste jaoks kui ka Putini jaoks isiklikult. Samas mainis Peskov, et Putini jaoks on kõhklusteta prioriteet alati olnud Venemaa sotsiaalmajanduslikud probleemid, vahendas Ria Novosti.

Algselt plaanis Venemaa, et invasioon kestab 10 päeva ning kogu Ukraina on okupeeritud 2022. aasta augustiks, väitis RUSI oma raportis Ukraina allikatele tuginedes.

Mitmete ekspertide hinnangul lootis Vladimir Putin, et kõne pidamise ajaks on tal ette näidata sõjalist edu Ukrainas, kuid Venemaa pealetung Bahmuti lähistel tundub mitte edenevat. Mitmete allikate kinnitusel on Vene väed nii Bahmuti kui Vuhledari rünnates kandnud suuri kaotusi.

Moskva transpordiosakonna teatel on Moskva kesklinn Putini kõne tõttu kaheks päevaks suletud, juhtis tähelepanu Ukrainska Pravda.

Ka Joe Biden peab teisipäeval kõne

USA president Joe Biden kavatseb samuti pidada 21. veebruaril Poolas olulise kõne Varssavi kuningliku lossi ees. Seejärel kohtub Biden kolmapäeval Poola, Eesti ja teiste Euroopa Liidu liidritega, et arutada Ukrainas toimuvat sõda. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles pühapäeval, et ta loodab USA vägede kohalolu Poolas suurendada. Biden käis teisipäeval üllatusvisiidil Kiievis.

Invasiooni aastapäeval peab rahu üleskutsega kõne Hiina liider

Vene invasiooni aastapäeval peaks rahuvisiooniga kõne pidama ka Hiina president Xi Jinping, vahendas Reuters Itaalia välisministeeriumi teadet. Itaalia välisminister Antonio Tajani ültes Itaalia meediale, et ta palus külas olnud Hiina välisministril Wang Yil kasutada enda mõjuvõimu, et survestada Venemaad sõda lõpetama.