Külalistel on 24. veebruaril lisaks töökohtumistele kavas osaleda riigilipu pidulikul heiskamisel Toompeal Kuberneri aias, asetada pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile ning osaleda kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul.

Ühisel pressikonverentsil Tallinnas viibisid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg

Kaja Kallas: hallid alad loovad ebastabiilsust ja viivad sõjani

Peaminister Kaja Kallas sõnas pressikonverentsil, et õnne saladus on vabadus ja vabaduse saladus on julgus. "Eestil oli julgust võidelda oma vabaduse eest, sama kehtib ka meie Ukraina sõprade kohta. Nende võitlus vabaduse eest täna on meeldetuletuseks, et vabadus ei tule iseenesest ja vajab pidevat tööd," ütles Kallas.

Kallas märkis, et Stoltenbergi ja von der Leyeni viibimine vabariigi aastapäeval Eestis on Eesti välispoliitika põhimõtete kehastus ning NATO ja Euroopa Liit ei ole vaid Eesti, vaid kogu Euroopa vabaduse ja julgeoleku nurgakivid. Kallas meenutas, et Eesti võttis 31 aastat tagasi välispoliitilise sihi mitte kunagi enam üksi olla.

"Kuid hallid alad loovad ebastabiilsust ja viivad sõjani. Need peavad jääma minevikku. Seetõttu on Ukraina koht Euroopa Liidus ja pärast sõja lõppu ka NATO-s," sõnas peaminister Kallas.

Liitlaste kohalolek panustab iga päev Eesti riigi ja kogu alliansi julgeolekusse, ütles Kallas. "Eesti võtab oma osa koormast üha tõsisemalt. Oleme oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendanud, see on ligi kolm protsenti. Eesti rahva tahe kaitsta meie riiki on vankumatu."

Kallase sõnul vajab Ukraina sõja võitmiseks piisavalt relvi ja laskemoona, mistõttu tuleks neid tellida Euroopa Liidu ühishankega sarnaselt nagu telliti koroonavaktsiine. Kallas kinnitas, et vaba maailm peab toetama Ukrainat seni kuniks viimane Vene sõduri Ukraina pinnalt lahkub. "Ukraina peab võitma ja agressor tuleb tagasi suruda," rõhutas peaminister Kallas.

"Me ei tohi karta Vene terroritaktikaid. Kui me anname Venemaa ähvardustele järele, siis me ärkame märksa ohtlikumas maailmas. Ukraina ja Venemaa teised naabrid ei karda ja seega ei peaks ka kartma need riigid, kes on Ukrainast kaugemal," rõhutas Kaja Kallas oma sõnavõtu lõpus.

Von der Leyen: Euroopa Liit tellib ühishankega 155mm suurtükimoona

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tsiteeris oma sõnavõtu alguses endist Eesti presidenti Lennart Meri, kes ütles "Euroopa pole geograafia. Euroopa on printsiipide ühtsus ja truudus nendele põhimõtetele. Põhimõtted kujundavad geograafia. Geograafia ei kujunda põhimõtteid". Von der Leyen rõhutas, et Vene president Vladimir Putin pole seda tõde kunagi mõistnud.

"Venemaa pole aasta kestnud sõjaga saavutanud mitte ühtegi oma strateegilistest eesmärkidest. Euroopa Liidu lõhestamise asemel on Euroopa Liit tugevam ja meelekindlam kui enne ning valmis seisma Ukraina kõrval nii kauaks kuni vaja. Üleilmse energiakandjate turu domineerimise asemel on Venemaa põhiline sissetulekuallikas kokku kuivanud. Ukraina kaardilt pühkimise asemel on Putin vastamisi rahvaga, kes on veel energilisem kui varem," kinnitas Euroopa Komisjoni president.

Ursula von der Leyen ütles, et Ukraina on eeskujuks kuidas üks riik ei loobu kunagi soovist saavutada vabadust. Seda on von der Leyeni sõnul olnud näha sõja igal päeval. Nõnda nagu Eesti on vaba ja uhke riik saavutab edu ka Ukraina, kinnitas von der Leyen. "Ukraina saavutab edu, kuna ukrainlased ei värise ega astu sammu tagasi ning Ukraina saavutab edu Euroopa ja teiste partnerite toel," kinnitas von der Leyen.

Euroopa Komisjoni president nimetas mobiliseeritud Vene sõdureid Ukrainas kahurilihaks. Von der Leyen ütles, et mida suuremad on Venemaa kaotused lahinguväljal, seda enam on Kremlis pettekujutelmasid ja valeinfot. See näitab von der Leyeni sõnul pingeid Putini režiimis. Euroopa Komisjoni president kinnitas, et Ukrainale tuleb anda vajalikud vahendid sõja võitmiseks.

Ursula von der Leyen rõhutas, et ka Euroopa peab enda kaitsevõimeid suurendama ning suurendama survet Venemaale. Euroopa Komisjoni president pidas kõnekaks ka hiljutist ÜRO mittesiduvat resolutsiooni, milles mõisteti Venemaa hukka.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas üle, et Euroopa Liidu liikmesriikides on kavas õpetada välja 30 000 Ukraina sõdurit. Samas on kavas Euroopa Liidu ühishange 155mm kaliibriga suurtükimoona tellimiseks. Samuti on von der Leyeni sõnul oluline koostöös Euroopa kaitsetööstusega suurendamaks Euroopas laskemoona tootmise mahtu.

Ursula von der Leyen rõhutas, et oluline pole vaid võit lahinguväljal, vaid ukrainlaste õigus valida enda tulevikku. Ukraina sõdurid, kes kaitsevad Bahmuti kaitsevad Ursula von der Leyeni sõnul ka Euroopa põhimõtteid. Euroopa Komisjoni president lubas, et Ukraina liitub üks päev Euroopa Liiduga. Nii nagu Eesti varem saavutab ka Ukraina rahvas edu.

Ursula von der Leyen ütles hiljem küsimustevoorus, et Hiina välja pakutud rahupõhimõtteid tuleb vaadata laiemas kontekstis, kuna Hiina on valinud poole ja Hiina ja Venemaa teatasid enne täieulatuslikku invasiooni piirideta partnerlusest.

Ursula von der Leyen lubas, et sanktsioonidest möödaminekut läbi kolmandate riikide püütakse tõkestada ning Euroopa Komisjoni president lubas, et selle osas saadetakse selge sõnum ning sellisel tegevusel on tagajärjed.

Stoltenberg: Türgi nõustus taasalustama Soome ja Rootsi liitumiskõnelusi

Kaitsealliansi NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pressikonverentsil, et Eesti ajalugu on selge meeldetuletus, et vabadust ei saa iseenesest võtta. "Vabadus ei tule tasuta (freedom is not for free). Selle nimel tuleb iga päev võidelda", ütles Stoltenberg.

Jens Stoltenberg sõnas, et Venemaa ei saavutanud oma eesmärki Ukraina sõjaga. NATO peasekretär samas hoiatas, et Putin pole oma eesmärkidest loobunud ning Venemaa tahab oma naabrite üle jätkuvalt domineerida. "Ta [Putin] ei valmistu rahuks, ta valmistub edasi sõdimiseks," ütles Stoltenberg

Mõned kardavad eskaleerimist, kuid pole riskivabasid valikuid, ütles Jens Stoltenberg. Kõige suurem risk oleks kui Putin võidaks. See saadaks sõnumi autokraatidele, et nad saavad (sõjalise) jõuga selle, mis tahavad. Seetõttu on Ukraina aitamine mitte ainult moraalselt õige, vaid ka NATO julgeoleku huvides, kinnitas NATO peasekretär Stoltenberg.

Jens Stoltenberg tsiteeris ka Alexandre Dumas raamatut Kolme musketäri ning ütles, et NATO artikkel viis on raudkindel - kõik ühe ja üks kõigi eest.

NATO peasekretär kinnitas, et suhtles eelmisel nädal Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga Ankaras ning vestlus oli viljakas. Stoltenberi sõnul lepiti kokku kõneluste taasalustamine Soome ja Rootsi vastuvõtmiseks NATO-sse. Selle tarbeks toimub NATO peakontoris märtsi keskel Stoltenbergi juhtimisel erikohtumine. NATO peasekretäri sõnul on NATO eesmärgiks jätkuvalt kahe põhjamaa kohene liitumine NATO-ga.  

Jens Stoltenberg kinnitas hiljem küsimustevoorus, et Hiina pole veel saatnud sõjalist abi Venemaale. Stoltenberg rõhutas, et Hiina ei peaks seda tegema, kuna see oleks ÜRO harta rikkumine. Stoltenberg sarnaselt Ursula von der Leyeniga oli skeptiline Hiina reedel avaldatud rahuettepanekute osas. NATO peasektetär lisas sellele, et kui tahta Ukrainas rahu, siis tuleb Ukrainat sõjaliselt toetada ning ainult see paneks Vene presidendi Vladimir Putini mõistma, et Venemaa ei saavuta Ukrainas oma sõjalisi eesmärke.

Pressikonverents tõlkega eesti keelde

Pressikonverents inglise keeles