Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul on Eestis vaid viis linna, mille vee-ettevõtted suudaks pikas plaanis ilma toetusteta hakkama saada.

"Mure on tegelikult kõikides piirkondades, kus on vähem kui 15 000 elanikku. Suuremad linnad saavad hakkama, aga ülejäänud Eesti linnadel pikas plaanis, viie aasta perspektiivis, kümne aasta perspektiivis läheb juba raskeks, sest nad lihtsalt ei suuda investeeringuid teha," selgitas Tooming.

Nii võiks vee hind väikestes kohtades tõusta keskmiselt kahelt eurolt kuupmeetrist kümne eurole. Ministeeriumi hinnangul oleks lahendus vee-ettevõtete liitmine. Vee hind jääks ministeeriumi hinnangul mõistlikule tasemele, kui Eestis tegutseks kolm kuni neli vee-ettevõtet.

Tallinna Veel on juba praegu kokkulepped lähipiirkondade veega varustamiseks, näiteks Viimsi, Harku ja Rae vallaga.

"Mida suurem piirkond, mida vee-ettevõte teenindab, seda mõistlikumalt on võimalik jagada kõik need kulud, mis on seotud vee tootmise või siis vee puhastamisega. /.../ Kindlasti piirangud tulevad ühel hetkel ja on vaja teha analüüsi, mis on see mõistlik piirkond, kui palju inimesi peab olema tööl ja kui kiiresti need inimesed suudavad ja jõuavad reageerida," rääkis Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.

Vee-ettevõtted on seni saanud kasutada Euroopa Liidu toetuseid, mis on praeguseks lõppenud. 85 protsenti vee-ettevõtjatest on investeeringuteks toetust taotlenud.

Üle 100 asulale pakub veeteenuseid Emajõe Veevärk, mille juhatuse esimehe Andres Aruheina sõnul pole vee-ettevõtete liitmisest alati kasu.

"Võib-olla on võimalik seal teha mõnda asja niimoodi üheskoos ja saada teenuse hinda odavamaks või ütleme, investeeringu hinda odavamaks, aga see ei pruugi alati niimoodi olla. Kui distantsid on omavahel väga suured, siis ei pruugi olla võimalik teha kahepeale näiteks ühte joogiveepuhastit," ütles Aruhein.