Eesti joogivee- ja kanalisatsiooniteenus on vee-ettevõtete töö ja 70-protsendilise Euroopa Liidu toetuse tõttu väga heal tasemel. See on hoidnud 85 protsendile elanikkonnast teenusena kättesaadava vee hinna madalana. Kuid nagu näitas Kuressaare juhtum, on taas vaja hakata torustikke ja puhastusseadmeid välja vahetama.

"Meil on vaja ravimijääke hakata puhastama – see nõuab investeeringuid. Vee-ettevõtted peavad minema energiaefektiivsemaks ja süsinikuemissiooni vähendama, mis vajab investeeringuid. Investeeringute vajadust on hinnatud isegi üle kahe miljardi euro, mis on tulemas ja eks ikkagi kõik selle nimel, et vee kvaliteet oleks hea ja suudaks seda suutlikult pakkuda elanikele," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand.

Justnimelt seetõttu on riigis käivitatud vee-ettevõtlusreform. Kuna eurotoetused on lõppenud, tuleks praeguse vee-ettevõtluse mudeliga jätkates tõsta vee hinda märkimisväärselt. Veeteenuse hind moodustab praegu 1,1 protsenti leibkonna liikme keskmisest sissetulekust. Kuid ettevõtete vajaduste katteks tuleks hinda tõsta kuni nelja protsendini. See teeks keskmiseks vee hinnaks neljaliikmelisele perekonnale 124 eurot kuus.

"See tõuseb liiga kõrgele ja eriti väiksematele valdadele. Selle vee-ettevõtluse reformi eesmärk ongi ennetada seda kõike," ütlse Läänerand.

Kuna Eestis on vaid neli-viis suuremat vee-ettevõtet, kes suudavad tulevikus kõikidele nõuetele iseseisvalt vastata, peab ettevõtete arv vähenema.

"Taustal on olukord, kus meil on 79 kohalikku omavalitsust, aga vee-ettevõtjaid on 90 ja 100 ettevõtet, kellel on vee-ettevõtjate tunnused, on ka olemas, seega kokku ligi 200," ütles Läänerand.

Tartu Emajõe Veevärgi juht Andres Aruhein ütles, et reformi sisuks ei tohi muutuda lihtsalt ettevõtete liitmine ja osade lõpetamine, vaid see, kuidas veemajandus saaks investeeringuid.

"Emajõe Veevärgi näitel saame ütelda, et meie 12 aasta investeeringute kavas on ootel investeeringuid 100 miljoni eest. Kust see raha leida, see on hetkel kõige suurem küsimus," rääkis Aruhein.

Paratamatult tähendab investeeringuvajadus teenuse hinnatõusu.

"Tõenäoliselt vee hinnatõusust me ei pääse sellepärast, et praeguses vee hinnaregulatsioonis ei armastata eriti hinda kulumi komponenti lubada regulaatori poolt. See on üks põhjus, miks paljud investeeringud on tegemata ja päris pikalt ootel," ütles Aruhein.

Raskemaks kujuneb uute nõuete täitmine just väiksematele vee-ettevõtetele. Seepärast ollakse ka Võrumaa veefirmas seisukohal, et parema veekvaliteedi tagamiseks tuleb piirkonna väiksematel ettevõtetel ühineda.

Teenuse kvaliteedi parandamise jaoks on Võru Veel plaanis võtta laenu, mis aga tähendab, et tarbija peab arvestama tulevikus vee ja kanalisatsiooni hinnatõusuga.

"Ma arvan, et me peame liikuma selles suunas, et Kagu-Eestis võiks maakonnas olla üks vee-ettevõte ning teiseks, me peaksime maakonna vee-ettevõtete vahel tegema tõhusamat koostööd, siis me saame võib-olla erispetsialiste ja eritehnikat paremini omavahel jagada ja niimoodi mõnevõrra vähendada survet hinnatõusule," kommenteeris Võru Vee juhatuse liige Juri Gotmans.