Sõja 370. päev: Moskva oblastis Gazpromi rajatise lähedal kukkus alla droon
Venemaal kõlas teisipäeval mitmel pool taas valeraketihäire. ÜRO inimõiguste voliniku kantselei hinnangul on Ukrainas hukkunud üle 8000 tsiviilisiku ja üle 13 000 tsivilisti on saanud viga. ÜRO ei ole jätkuvate lahingute tõttu saanud kinnitada ohvrite arvu mitmes lahingulinnas. Dnipropetrovski oblastis tulistati alla kaks Vene drooni. Vene piirilinna Belgorodi tabas droonirünnak. Moskva oblastis Gazpromi rajatise lähedal kukkus alla droon
Oluline 28. veebruaril kell 22.25:
- Venemaal kõlas mitmel pool taas valeraketihäire;
- Krasnodari krais rünnati öösel droonidega Rosnefti naftadepood;
- Ukraina mereväe ülem: tuleb vabastada veel üle 70 000 ruutkilomeetri Musta mere akvatooriumist;
- Peastaap: Venemaa ründas viimase ööpäeva jooksul viiest suunast;
- ÜRO: Ukrainas on hukkunud üle 8000 tsiviilisiku;
- Budanov: 40 protsenti Vene sõjavangistuses olevatest inimestest on tsiviilisikud;
- USA: Hiina tehnoloogiafirma edastas Wagnerile satelliidipilte;
- Putin käskis FSB-l tugevdada vastuluuret lääneriikide vastu;
- Budanov: pole märke Hiina relvaabist Venemaale;
- Belgorodi tabas droonirünnak;
- Briti luure: Venemaal on alles kuus A-50 luurelennukit, kui väited Valgevene rünnakust on tõesed;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja üheksa jalaväe lahingumasinat.
Ukraina sõdur CNN-ile: olukord Bahmutis on väga keeruline
"Olukord Bahmutis on praegu väga keeruline. See on palju hullem, kui on ametlikult teatatud," ütles üks Ukraina sõdur telekanalile CNN.
Sõdur lükkas ümber Moskva väited, et Ukraina ei suuda enam Bahmutis asuvaid vägesid varustada. Sõduri sõnul kaitsevad Ukraina väed linna nii kaua kui võimalik.
"Me kõik mõistame, et peame vastu ja sureme, et võita aega kevadiseks vastupealetungiks. Me ei saa igast linnast ilma võitluseta loobuda," ütles sõdur.
Ukraina võimud kinnitasid esmaspäeval samuti, et olukord Bahmutis läheb üha keerulisemaks, vahendas Bloomberg.
Vitali Ivanov – 56. brigaadi seersant – ütles The Guardianile, et oleks vale nimetada nende venelastest vastaseid asjatundmatuteks. "Muidugi on mõned neist ajusurnud. Kuid Venemaal on ka palju elukutselisi sõdureid. Neil on targad inimesed, kes töötavad sõjalise strateegia alal, aga ka kaasaegsed relvad, näiteks Shahedi droonid. Väga sageli saadavad nad viis, seitse või kümme inimest ja käsivad neil edasi minna. Meie ülesanne on need hävitada," lausus Ivanov.
Moskva oblastis Gazpromi rajatise lähedal kukkus alla droon
Moskva oblasti kuberner teatas teisipäeval, et Venemaal Moskva oblastis Gubastovo küla lähedal kukkus alla droon. Piirkonnas asub Venemaa gaasimonopoli Gazprom rajatis.
Gubastovo küla asub Moskva linnast lõuna pool ja jääb Ukraina piirist 600 kilomeetri kaugusele, vahendas The Kyiv Independent.
USA eeldab, et Vene väed ei tee lähiajal olulisi edusamme
"Lähiajal võite näha, et mõned väikesed territooriumid vahetavad omanikku. Ma ei usu, et miski viitaks sellele, et venelased suudavad Ukrainas saavutada märkimisväärseid territoriaalseid edusamme," ütles esindajatekojas USA asekaitseminister Colin H. Kahl.
Poliitikud uurisid Kahlilt samuti, kas USA saadab Ukrainasse hävitajad. "See on ukrainlaste jaoks prioriteet, kuid see ei kuulu nende kolme tähtsaima prioriteedi hulka," vastas Kahl.
USA: Hiina tehnoloogiafirma edastas Wagnerile satelliidipilte
"Hiina tehnoloogiafirma Spacety edastas Venemaa palgasõdurite firmale Wagner satelliidipilte," ütles esmaspäeval USA kõrge ametnik Daniel Kritenbrink.
Washington lisas veebruari alguses Spacety USA kaubanduse musta nimekirja, kuna firma toetab Venemaa sõjaväge. Jaanuaris kehtestas Spacety suhtes sanktsioonid ka USA rahandusministeerium, vahendas The Guardian.
Venemaal kõlas mitmel pool taas valeraketihäire
Mitmed telekanalid ja raadiojaamad Moskva, Voroneži, Belgorodi ja Leningradi oblastis teatasid raketihäirest. Teates kutsuti inimesi minema otsekohe varjendisse, teatas Meduza.
Vene eriolukordade ministeeriumi teatel edastati raketihoiatuse sõnumid IT-süsteemi häkkimise tõttu. Sarnane intsident toimus 22. veebruaril kui mitmes Vene oblastis oli raadio teel kuulda õhuhäiret ja raketirünnaku hoiatust. Ka tollal süüdistas Vene eriolukordade ministeerium valehäires häkkereid.
1/ #Ukraine #Russia #Hackers #Moscow
— David Kime (@CyberRealms1) February 28, 2023
The Moscow region and the Leningrad region report hacking of the air of 2x2 and TNT4 TV channels , as well as radio, where instead of broadcasting there is a warning about a missile threat. pic.twitter.com/Vl551WCn2I
Krasnodari krais rünnati öösel droonidega Rosnefti naftadepood
Krasnodari oblastis Tuapse linnas rünnati droonidega Rosnefti naftadepood, vahendas Meduza teisi Vene allikaid. Lõhkeainetega ründedroonid ründasid naftadepood ööl vastu teisipäeva. Tulekahju tekkis ametlike allikate sõnul kell kaks öösel ning see suudeti kustutada kolmeks öösel. Kohalikud inimesed kuulsid enne seda kahte plahvatust.
Tuapse võimude sõnul ei saanud naftadepoo rünnakus kahjustada ning keegi ei saanud ka viga. Meduza juhtis tähelepanu, et Vene eriolukordade ministeerium ei maininud Tuapse intsidenti enda hommikuses ülevaates. Väidetavalt ei tabanud droonid naftadepood ennast, vaid tabasid maapinda ennatlikult.
Samuti leiti tundmatu objekt Krasnodari krai kõrval asuvast Adõgee Vabariigist, mis kuulub Venemaa Lõuna föderaalringkonna koosseisu, vahendas Ukrainska Pravda. Algselt teatas tundmatu objekti alla kukkumisest öösel Adõgee Vabariigi pinnale selle juht Muram Kumpilov.
Vene veebiväljaande Baza sõnul oli droonirünnakuid Venemaa pihta viimase ööpäeva jooksul kokku viies kohas. Peale Krasnodari krai ja Adõgee Vabariigi ning Belgorodi suleti tundmatu objekti tõttu ka õhuruum Peterburi kohal. Samuti teatas Baza, et esmaspäeva hommikul rünnati droonidega ka Brjanski oblastit. Brjanski oblastis sai droonirünnakus üks sidetorn kahjustada.
Putin käskis FSB-l tugevdada vastuluuret lääneriikide vastu
Venemaa president Vladimir Putin käskis riigi julgeolekuteenistusel FSB tõhustada luuretegevust ja peatada "sabotaažirühmade" sisenemine Venemaale, vahendas The Guardian.
Putin pidas FSB ametnikele kõne.
"Lääne luureteenistused on Venemaal alati aktiivsed olnud ning nüüd viskavad nad meie vastu täiendavat personali, tehnilisi ja muid ressursse. Peame sellele vastavalt reageerima," väitis Putin.
Stoltenberg: Ukrainast saab pikas perspektiivis NATO liige
NATO peasekretär Jens Stoltenberg külastas teisipäeval Soomet ja ütles pressikonverentsil, et Ukrainast saab "pikas perspektiivis" NATO liige, vahendas The Guardian.
Ukraina: OECD avab Kiievis kontori
Ukraina peaminister Denõss Šmõgal teatas teisipäeval, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avab Kiievis kontori. Šmõgal kohtus teisipäeval ka OECD peasekretäri Mathias Cormanniga, vahendas Bloomberg.
Ukraina mereväe ülem: tuleb vabastada veel üle 70 000 ruutkilomeetri Musta mere akvatooriumist
Ukraina relvajõudude mereväe ülem viitseadmiral Oleksi Neižpapa sõnul tuleb Ukraina Musta mere majandusvöötmest vabastada veel üle 70 000 ruutkilomeetri. Praegu on Ukraina loonud 25 000 ruutkilomeetri ulatuses Mustal merel n-ö halli ala, kuhu Vene väed hävingu kartuses siseneda ei julge. See on peaaegu sama suur territoorium kui Odessa või Harkivi oblast.
Viitseadmiral Neižpapa lubas, et kui 2022. aasta oli alistamatuse aasta, siis 2023. aasta tuleb kättemaksu aasta.
Peastaap: Venemaa ründas viimase ööpäeva jooksul viiest suunast
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses rindeülevaates, et Vene väed jätkavad oma pealetungikatseks Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Šahtari suunal. Ukraina väed tõrjusid rohkem kui 60 Vene vägede rünnakut nendes viies suunas.
ÜRO: Ukrainas on hukkunud üle 8000 tsiviilisiku
ÜRO inimõiguste voliniku kantselei teatel on alates Venemaa täieulatusliku kallaletungi algusest hukkunud 8101 inimest. Veel 13 479 inimest on ÜRO hinnangul saanud sõja tõttu viga. Enamik inimkaotusi oli tingitud suurtükitulest, mitmikraketiheitjate rakettidest ning õhulöökidest.
Hukkunutest 6257 ning viga saanutest 11039 asusid Ukraina valitsuse poolt kontrollitud territooriumil. Ainuüksi Donetski ja Luhanski oblastis hukkus 3714 inimest ning viga sai 5202. Vene Föderatsiooni poolt okupeeritud aladel hukkus 1844 tsiviilisikut ja veel 2440 sai viga, nendest Donetskis ja Luhanskis hukkus 622 ja viga sai 2202.
Inimõiguste voliniku kantselei hinnangul on tegelike hukkunute arv märksa suurem, kuna praegu ei saa infot nende piirkondade kohta, kus veel lahingud käivad. Praegu puudub info kaotuste kohta tsiviilelanikkonna seas Mariupolis, Lõssõtšanskis, Popasnas ja Severodonetskis.
Budanov: 40 protsenti Vene sõjavangistuses olevatest inimestest on tsiviilisikud
Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Ameerika Hääle ukrainakeelsele toimetusele, et Vene Föderatsiooni käes on rohkem Ukraina sõjavange kui Ukrainal Vene sõjavange. Budanovi sõnul said venelased enda kätte suurel hulgal ukrainlasi eelmisel aastal täieulatusliku invasiooni alguses, vahendas Interfax Ukraina.
Invasiooni alguses Venemaa kontrolli alla langenud sõjavangid moodustavad Kõrõlo Budanovi sõnul nende sõjavangidest ligikaudu 90 protsenti. Suure osakaalu andis ka Ukraina Mariupoli garnisoni alistumine. Kõikidest Vene sõjavangidest on ligikaudu 40 protsenti tsiviilisikud ning seetõttu on ka Budanovi sõnul Ukraina sõjavangide arv väiksem, kuna ukrainlased ei võta tsiviilisikuid sõjavangi.
Budanov: pole märke Hiina relvaabist Venemaale
Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles hiljuti intervjuus Ameerika Häälele, et praegu puuduvad märgid nagu kaaluks Hiina relvaabi andmist Venemaale, vahendas Barrons.
Hiina relvaabi Venemaale andmise kaalumisest teatati hiljuti lääneriikide meediaväljaandes. Samuti väljendas avalikult selle osas kuu alguses muret USA välisminister Antony Blinken. CIA peadirektor ütles intervjuus pühapäeval, et Peking veel kaalub, kas relvaabi saata.
Dnipropetrovski oblastis hävitati kaks Vene drooni
Dnipropetrovski oblastis oli esmaspäeva õhtul kuulda õhutõrje tööd, mille käigus hävitati kaks Vene drooni, vahendas Ukrainska Pravda. Samuti pommitati oblastit suurtükitulega, hävitades eluhooneid, autosid ja gaasitaristut.
Belgorodi linnapea Valentin Demidov väitis esmaspäeva õhtul, et Belgorodist leiti kolme ründedrooni jäänused. Keegi kohalike võimude teatel viga ei saanud.
Belgorod asub Ukraina piirist 40 kilomeetri kaugusel.
Ukraina pole kunagi Vene territooriumile tehtud rünnakuid omaks võtnud. Venemaa president Vladimir Putin andis veebruari alguses korralduse tõkestada Belgorodi oblasti pommitamine, meenutas The Kyiv Independent.
Droonilennust Belgorodis levisid videoklipid ka sotsiaalmeedias.
Overnight Ukrainian drone attack on the Russian city of Belgorod, per reports at least 3 drones were spotted, with at least one being downed by Russian air defenses. pic.twitter.com/HsCYavRsK7
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) February 28, 2023
Vene väed pommitasid Sumõ oblastit
Venemaa pommitas esmaspäeval kuut Sumõ oblasti piiriasulat. Keegi viga ei saanud, kuid mitmed elamud ja muud hooned said viga. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, meenutas The Kyiv Independent.
Briti luure: Venemaal on alles kuus A-50 luurelennukit, kui väited Valgevene rünnakust on tõesed
Ühendkuningriigi kaitseministeerium kommenteeris oma hommikuses rindeülevaates hiljutisi väiteid rünnakust Venemaa A-50 luurelennuki vastu Valgevenes. Britid rõhutavad, et ei rünnakust teatanud organisatsiooni seost rünnakuga ning lennuki kahjustuste määr pole veel ametlikku kinnitust saanud.
Juhul kui väited vastavad tõele, et siis on tegu rünnakuga, millel on oluline mõju ning sel juhul oleks Venemaal alles vaid kuus töökorras A-50 luurelennukit, mis piiraks Venemaa õhuväe õhuoperatsioone.
Briti kaitseministeerium juhtis tähelepanu, et konkreetse luurelennuki paiknemist Matšulitši lennuväljal märkasid esimesena vabakutselised lennukihuvilised 19. jaanuaril. Konkreetne lennuk osales ka Vene-Valgevene ühisõppustel.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 28 February 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 28, 2023
Find out more about Defence Intelligence: https://t.co/v3cDaShXOA
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Sa5TUFHvxF
ISW: Putini retoorika Venemaa lagunemise ohust on ebaedu varjutamiseks
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutised süüdistused, nagu Ukraina ja lääneriigid sooviksid Venemaa lagundamist, mõeldud varjutama Vene sõjalist ebaedu Ukraina lahingutandril.
Vladimir Putin ütles hiljuti intervjuus telekanalile Rossija-1, et ta ei tea, kas selline etniline grupp nagu Vene inimesed saavad praegusel kujul eksisteerimist jätkata, kui lääneriigid suudavad Vene Föderatsiooni lagundada ning kehtestada kontrolli selle fragmentriikide üle. Selline retoorika nii Putini kui ka sarnases sõnastuses endise Vene presidendi Dmitri Medvedevi poolt on osa Vene infooperatsioonist, et jätta mulje Ukraina-vastase sõja eksistentsiaalsest tähtsusest Venemaa jaoks, hindas ISW.
Samuti juhtis ISW tähelepanu, et Vene allikate sõnul on Vene väed edenenud Bahmuti põhjaosas ehk Bahmuti linn on sisuliselt kolmest küljest sisse piiratud.
2/ Several Russian milbloggers claimed that #Wagner took control of Yahidne, advanced south of the Berkhivka reservoir, and moved westward to threaten Bohdanivka. https://t.co/IAQBK1Wpjb pic.twitter.com/loREf22Tj1
— ISW (@TheStudyofWar) February 28, 2023
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja üheksa jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 149240 (võrdlus eelmise päevaga + 550);
- tankid 3388 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 6630 (+9);
- lennukid 300 (+0);
- kopterid 288 (+0);
- suurtükisüsteemid 2383 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 478 (+3)
- õhutõrjesüsteemid 247 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2051 (+3)
- tiibraketid 873 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5252 (+4);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 230 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Zelenski: Ukraina vajab moodsaid hävituslennukeid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina vajab moodsaid hävituslennukeid, et moodustada terviklik õhutõrje. Zelenski peab oluliseks lennundustabu murdmist Ukraina partnerite poolt.
Volodõmõr Zelenski tunnistas samuti, et olukord Bahmuti ümbruses on muutumas Ukraina jaoks üha raskemaks.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda