Jakobson ja Voog: Keskerakonna valijad on seekord kõhklevamad
Keskerakonna venekeelsete valijate eelistused ei ole seekordsetel riigikogu valimistel nii selged kui varem, ütlesid Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobson ja Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog "Esimeses stuudios".
Eelmisel nädalal ERR-i uudistetoimetuse tellimusel Kantar Emori läbi viidud küsitluses langes Keskerakonna toetus 13,4 protsendile (nädal varem oli toetus 16,4 protsenti).
Jakobsoni hinnangul on Keskerakonna valija seekord pisut kõhklevam ning ei ole teada, kui motiveeritud ta on valima minema. "Ennekõike räägime venekeelsest valijast, kelle toetuse trend on hästi palju muutunud kas või viimaste valimistega võrreldes 2019. aastal," ütles ta.
"Praegu on venekeelses valijaskonnas Keskerakonnal 50-60 protsenti toetust või isegi pisut vähem. Kindlasti see segment kõhkleb natuke, kas Keskerakonda valida. Ma usun, et sõda, mis on Ukrainas käimas ja mis sunnib teise pilguga vaatama Moskva suunas, muudab inimeste jaoks ka Eesti valimistel osalemist üleüldiselt keerukamaks," selgitas politoloog.
Voog märkis, et kui Tallinnas on Keskerakonna toetus püsinud enam-vähem samal tasemel, siis erakonna toetus Ida-Virumaal on küsimärk. Voogi sõnul eristuvad Ida-Virumaa valijad kaks päeva kestnud eelhääletuse järgi selgelt madalama aktiivsusega.
"Ida-Virumaa võtab hästi palju Keskerakonna endisi toetajaid ära just teiste poolt – üksikkandidaat Mihhail Stalnuhhin ja Ühendatud Vasakpartei, kelle osad kandidaadid on selgelt Moskva- või Putini-meelseid seisukohti väljendanud," rääkis Voog.
Ta lisas, et kui varem on Keskerakond saanud Ida-Virumaal umbes 50 protsenti vene valijate häältest, siis seekord ei pruugi nad üle 30 protsendigi saada.
"Ja kui arvestada, et seal on valimisaktiivsus ka madalam, kuna infoküllust, mis on Tallinnas ja Eesti meediale iseloomulik, arvestades, et Narva elanik elab võib-olla natuke teises meedias ja tänavapilt on natuke tühjem, sest seal pole nii palju erakondi näha kui Tallinnas, siis see passiivsus võib veel võimenduda ja ka see väike hulk mõjutab väga halvasti just eriti Keskerakonna tulemust, kuna nende valijad on olnud enamus venekeelsed," selgitas Voog.
Reformierakonna toetus on samuti languses. Voog selgitas, et seekordsetel valimistel on konkurents tihedam ning lisaks on Reformierakonnal osad valijad juhuslikud, mis reitingut mõjutab.
EKRE viimase aja vastandumine näiteks kaitseväe juhile mõjutab Voogi sõnul erakonna toetust osades piirkondades.
"Kindlasti Põhja-Eestis ja Tallinnas see toetust ei leia, aga näiteks Lõuna-Eestis või Pärnumaa kandis see on leidnud toetust, kus on rahulolematust valitsuse poliitika suhtes, kus üldse inimesed on rohkem rahulolematud. Ja kui seal keegi väljendab rahulolematust mingi suurema institutsiooni vastu, siis see leiab kohe toetust," ütles Voog.
Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole suutnud oma toetust küsitluste järgi oluliselt tõsta. Jakobson selgitas, et neile on konkurentsi juurde tulnud.
"Sotsid kindlasti teatud määral võistlevad valijate pärast, Keskerakonnaga võib-olla mõnevõrra vähem, aga Eesti 200, võimalik, et rohelistega ka. Üldse sotside kohta teame, et sotsid on paljudele teine valik ehk nad konkureerivad teiste erakondadega intensiivsemalt kui näiteks Reformierakond. Isamaal on mingil määral sama lugu. Seal on n-ö konservatiivsemas leeris alternatiivina EKRE olemas ja liberaalsemas leeris Parempoolsed või ka Reformierakond," rääkis Jakobson.
Väikeste erakondade tulemus valimistel võib võrreldes arvamusküsitlustega olla erinevam kui suurematel erakondadel.
"Isamaa ja sotsid on olnud sellised, kuna nad pigem teine valik inimestele, siis teise valiku erakondadel ongi probleem, et sa võid õnnestuda ja võid ebaõnnestuda, seal on juhust liiga palju," ütles Voog.
"Suurematel erakondadel on see rohkem paigas. Nad on esimene valik ja see, et reiting realiseerub, on palju suurema tõenäosusega kui väikestel erakondadel. Aga üks on erand – Keskerakond, kes on suur, aga nad sõltuvad palju venekeelsetest valijatest ja me ei tea vee, kui aktiivsed nad Ida-Virumaal on," lisas ta.
Voogi sõnul on kõige stabiilsem toetus viimastel kuudel olnud EKRE-l.
"Arvan, et siin võib palju mängida see, et EKRE tuumvalijal teist eelistust ei ole. Nad on oma erakonnaga seotud ja veendunumad oma poliitilistes eelistustes. Liberaalsemal tiival võib olla seda, et võib-olla sotside valija vaatab näiteks, et ei tea, kas sotsid tulevad üle künnise ja ta küsib endalt, kas tuleks äkki valida Reformierakonda. künnise kalkuleerimist kindlasti on teatud määral ka nendel väiksematel erakondadel, kes praeguste küsitluste pinnalt paistavad üle künnise tulevat," kommenteeris Jakobson.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Johannes Tralla