Päevalehtedest oli Õhtulehe tiraaž jaanuaris 33 800 ja Eesti Päevalehel 9200. Kuu varem olid need vastavalt 33 900 ja 9400.

Postimees 2021. aastast oma trükiarvu ei avalda, kuna selles ei kajastu tellijate arv ning ei näe selles sisulist väärtust. Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul ei ole ettevõtte seisukoht muutunud.

Suurima tiraažiga nädalalaleht oli Maaleht, mille trükiarv oli 42 000, püsides eelmise kuuga samal tasemel. Eesti Ekspressi tiraaž oli jaanuaris 20 600, detsembris oli see 21 100.

Ka maakonnalehtedest avaldatakse meedialiidu lehel vaid nn sõltumatute väljaannete trükiarvud ehk Postimees Grupi väljaandeid (Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Tartu Postimees, Virumaa Teataja) seal pole.

Harju Elu tiraaž oli jaanuaris 7000, Lõunalehel 5000, Saarte Häälel 4700, Põhjarannikul 4000, Sõnumitoojal 3200, Võrumaa Teatajal 3000, Lääne Elul 2400, Vooremaal 2100, Raplamaa Sõnumitel ja Hiiu Lehel mõlemal 2000.

Detsembris oli Saarte Hääle tiraaž 4800, Saarte Häälel 4300, Lääne Elul 2500, Vooremaal 2200 ja Hiiu Lehel 2100, teistel jäi see kuuvõrdluses samale tasemele.

Ajakirjadest oli suurima tiraažiga Teleleht 29 500 eksemplariga. Kroonika trükiarv oli 25 800, Naistelehel 19 300, Tiiul 16 800, Eesti Naisel 16 500, Imelisel Ajalool 15 000, Maakodul 14 300, Ristikul 14 000. Ülejäänutel alla 10 000.

Paralleelselt paberlehtede trükiarvu vähenemisega on kasvanud erameedia väljaannete digitellimuste arv.

Digitellimuste andmeid esitab Eesti Meediaettevõtete Liit korra kvartalis. Viimaste ehk detsembri andmete järgi oli Delfi Meedia, Äripäeva, Õhtuleht Kirjastuse ja Võrumaa Teataja peale kokku digitellijaid veidi üle 135 000 ehk 2,5 protsenti enam kui novembris.