"Sõjaaja isikkoosseisu suurendamise eesmärgiks on, et iga kaitseväe olemasolev ja uus võime oleks kaetud piisaval arvul riigikaitsjatega," ütles Pevkur ministeeriumi pressiteenistuse vahendusel. "See aitab meil riigikaitsele usaldatud maksumaksja raha kirurgi täpsusega planeerida. Kuivõrd kaitseväe tegevust rahastatakse maksumaksja rahakotist, on oluline teada, millise isikkoosseisuga me väljaõppes ja varustuse soetamisel arvestama peame."

Kehtiva riigikaitse arengukava järgi kuulub sõjaaja struktuuri 26 700 võitlejat. Uus isikkoosseisu ülempiir on 43 700 võitlejat. Suurenemine hõlmab mitut olulist komponenti, selgitas kaitseministeerium.

Esiteks kahekordistatakse maakaitset, suurendades seda 10 500 võitleja võrra. Teiseks arvestatakse sõjaaja isikkoosseisu ülempiiri sisse nüüd ka 4000 võitlejaga täiendreserv, mida läheb Eesti kaitsmisel vaja üksuste isikkoosseisu täiendamiseks ja nende lahinguvalmiduse taastamiseks. Kolmas oluline komponent tuleneb Eesti kaitsevõime tugevnemisest, sest lisanduvad näiteks kaudtule, tanki- ja õhutõrjega seotud ametikohad.

Sõjaaja koosseisu saab kokku kutsuda ainult mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Seega määrab sõjaaja koosseisu ülempiir ühtlasi kindlaks selle, kui suure väe saab kaitseväe juhataja oma käsutusse sõjaseisukorra väljakuulutamisel ilma valitsuse täiendavaid korraldusi ära ootamata.

Sõjaaja koosseisu valmistatakse ette aja- ja reservteenistusega.