Uue meetmega hakkab maakaitsesse kuuluma koos kaitseliitlastega 20 000 inimest.

Õppekogunemised algavad järgmise aasta teises pooles. Väljaõpet korraldab kaitseliit, instruktorid tulevad kaitseväest, näiteks erioperatsioonidest, Scoutspataljonist, Kaitseväe Akadeemiast ning annavad reservväelastele värskendustreeningut jalaväe üldoskustes.

10 000 reservväelase varustamiseks eraldab valitsus 30 miljonit eurot, mille eest saavad sõdurid relvad ja isikliku varustuse. Kõik muu tuleb läbi sundkoormiste, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

"Kõigepealt on selleks transpordivahendid. See on kõige tähtsam. Ülejäänud vahendid, mida ei saa hankida, rentida, sundkoormise läbi saada või küsida, see tuleb meil kõik hankida. Nii et kõik, mis paugub ja käib seljas, selle me hangime. Ja kõik muu tuleb leida läbi sundkoormiste," rääkis Herem.

Sundkoormistega hakkab tegelema kaitseressursside amet. See ei tähenda ilmtingimata rekvireerimist vaid ka laenutamist. Malevkonnad on koostanud nimekirjad vajaminevast.

"Küsimus on mõnikord selles, kust need sõidukid kõik võtta. No on tegelikult tsiviilkäibes olemas, näiteks mina lähen ilmselt sõtta omaenda autoga. Sest ma tean, mis korras ta on ja ta on mul ka natuke ette valmistatud selleks, et ma võiks sellega minna," ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Lisanduvad üksused kuuluvad kaitseväe sõjaaja koosseisu ja võitlevad kaitseliidu maakaitseringkondade koosseisus – näiteks julgestavad saabuvaid liitlasi, täidavad jalaväe, pioneeriala, sõjaväepolitsei ülesandeid.