Herem: kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 36 000 inimeseni

Foto: Priit Mürk/ERR

Aasta lõpuks lisatakse maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast, kes kõik määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

"Ukraina sõda on andnud kinnitust meie varasematele seisukohtadele. Tooksin neist välja kaks: kriisi ja sõja korral tekib väga palju vabatahtlikke, reservväelasi, kes selleks hetkeks ei pruugi olla sõjaaja ametikohtadele määratud ja mobiliseeritud. Nende organiseerimiseks peab olema valmis enne sõjahetke," rääkis Herem kaitseministeeriumi pressikonverentsil teisipäeval.

Eesti riigikaitse seisukohalt on ainuke võimalus kaitsesse sügavust luua, kui loome veel tugevama territoriaalkaitse, kui seda täna teeb kaitseliit, märkis ta. "Suurendame maakaitset, mis on kaitseliidu baasil ettevalmistatavad territoriaalüksused. Meie senine plaan on olnud 9500 võitlejat selles struktuuris ja tõenäoliselt kaitseliit kasvab selle aasta lõpuks umbes 10 000 inimeseni," sõnas Herem.

Kaitseväe juhataja on teinud valitsusele ettepaneku suurendada territoriaalkaitse mahtu 20 000 inimeseni. Valitsus on andnud selleks umbes 30 miljonit eurot, mis kulub peamiselt individuaalvarustuse hankimisele. "Aasta lõpuks lisame maakaitse üksustele umbes 10 000 reservväelast. Kõik nad määratakse konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse. Sealt edasi malevatesse. Nende ülesanne sõjaaja mõistes on kerge jalavägi. Kaitselahingud, aga mitte otsustavad, vaid peamiselt vastast aeglustavad ja kulutavad," selgitas Herem.

Kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 26 000 inimeselt 36 000 inimeseni. "Igas maakonnas saab olema keskmiselt tuhat organiseeritud kaitseväelast, kes on tulnud reservist. Iga puu, põõsa ja nurga tagant peab vastane tuld saama ja seda me siis ette valmistame," ütles Herem.

2023. aasta esimesel poolel alustatakse reservväelaste määramisega. Reservväelaste hulgast, kes pole sõjaaja kiirreageerimisüksustesse määratud, valitakse välja 10 000 inimest. 2023. aasta teisel poolel alustatakse kogunemistega, mis toimuvad maakondade territooriumitel. Kaitsevägi toetab neid kogunemisi instruktoritega.

Reservväelaste õppekogunemised toimuvad 2023. aasta teises pooles selles maakaitse ringkonnas, kus üksused tegutsema hakkavad. Inimesed määratakse elukoha järgi, et nad tunneksid hästi oma piirkonda. 2024. aastaks peab struktuur olema valmis. "Kõigil reservväelastel, kes tahavad riiki relvaga kaitsta, kes on kaitseväeteenistuse läbinud, soovitan kohe astuda kaitseliidu vastavasse malevasse. Need, kes ei taha, võivad endast märku malevatele, et nad on siiski sellest huvitatud ja siis malevad jätavad nende nimed meelde, et siis, kui määramiseks läheb, siis määratakse just õiged inimesed," rääkis Herem.

Vabatahtlikud õpetatakse välja

"See 10 000, mida kaitseväe juhataja siin mainis, on nende kaitseliitlaste hulk, kes kuuluvad maakaitsesse. Ehk siis selle aasta lõpuks tahame 10 000 meest ja naist sõjaaja struktuuri," ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

"Eelnevalt oli see number 9500, ma loodan, et kasvame veel 500 liikme võrra. Meil on organisatsioon kasvamas. Praegu on 28 500 inimest kokku kaitseliidus. Miks me ei võiks 20 000 sealt välja panna maakaitsesse? Sest 8000 neist on lapsed ja 20 000 jaguneb meeste ja naiste vahel. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, sinna võivad kuulda kõik inimesed, kes on mentaalselt korras. Seega kuuluvad sinna ka vanemad inimesed ja need, kes pole kaitseväeteenistust läbinud," rääkis Ühtegi.

"Maakaitse on kaitseväe sõjaaja üksus. See on selgelt sõjaline organisatsioon sõja ajal. Kaitseliitlased panustavad sinna kõige rohkem, sest neil on territoriaalsed teadmised. Kasutatakse hajutatud lahingutegevust, nn kergeid üksuseid," ütles Ühtegi.

Tema sõnul on Ukraina sõda näidanud, et kerged üksused toimivad päris hästi, kuid probleem on selles, et väljaõpetamata üksustega on kaotused elavjõus päris suured. "Meil on vabatahtlike hulk on kasvanud, suurendamine, mis on kaitseväe juhataja nõuanne, on seotud sellega, et vabatahtlikele anda juba eelnevalt ettevalmistust. Sellest räägitakse sellest vähe, aga Ukrainas vabatahtlike üksused kandsid suuri kaotusi, sest neil polnud ettevalmistust. Me püüame Eestis seda probleemi lahendada nii, et anname neile ettevalmistust," rääkis Ühtegi.

Territoriaalkaitse tegeleb ka näiteks inimeste evakueerimisega. "Sõja ajal jääb alles ka kaitseliit, nad võitlevad ja võimendavad. Ukraina on näidanud, et selline lahingutegevus on efektiivne. Kõige magusam kaader on 30 aastates reservväelased, nemad on kõige stabiilsemad ja paremad sõdurid," märkis Ühtegi.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: