Uues riigikaitse arengukavas tuleb arvestada uute võimekuste kõrval ka praegustega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Janvar Pitelkov/Kaitsevägi

Eesti riigikaitse arengukavas tuleb arvestada uute võimekuste hankimise kõrval ka nendega, mis juba olemas. Uue arengukava koostamine on praegu käsil.

Riigikaitse arengukava on jalgupidi eelnevates arengukavades ja juba ostetud võimekuste kaasajastamises. Järgmisel aastal näiteks ostetakse 30 miljoni euro eest rakette kümme aastat tagasi soetatud lühimaa õhutõrjesüsteemile Mistral. Oluline on olemasolevate radarite täiustamine ja uute hankimine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Koos USA-ga tegeleme teist tüüpi radarite temaatikaga - need on seotud õhutõrjega. Samuti vaatame võimalusi, mis puudutavad mereradareid, mis otsivad merelt sõjalaevu," selgitas kaitseminister Jüri Luik.

Hankimine oleks mõistlik koostöös naabrite, eelkõige Läti ja Leeduga, sest vajadused on võrreldavad. Koos on hangitud lihtsaid asju, näiteks laskemaoona.

Leedulastel on keskmaa õhutõrjeraketid olemas, lätlastel keskmaa tankitõrje. Saab näha, kui hästi õnnestub laevastike ühine uuendamine, sest kolme riigi miinilaevad on kümnendi lõpuks vananenud.

"Me oleme tihtipeale proovinud ka leida mingite tehnoloogiliste lahenduste puhul Balti koostööd. Aga ma pean tunnistama, et me oleme olnud edukamad koostöös soomlastega," sõnas Luik.

Suured võimekused maksavad nii palju, et neist osade soetamiseks kahest protsendist SKT-st võib-olla ei piisagi. Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots kinnitas, et neid on tarvis, sest idanaabril on siinkandis ründevõimekus suur.

"Kaliningradi oblastis on täielikult sõjaaja koosseisus mehitatud merejalaväebrigaad, mis on usinalt harjutanud meredessante. Tõepoolest, see on võib-olla isegi kuritegelik, kui me ei lahenda ära rannakaitseküsimust," ütles Laaneots.

Laaneots kritiseeris hoopis meie sõjaaja koosseisu vähendamist 42 000 liikmelt 25 000 2013. aastal. Tema võrdleb Soome ja Eesti sõjaaja koosseisu pärast Krimmi sündmusi.

"Kui enne oli vahekord neljakordne relvajõudude suuruse vahel sõja ajal, kui see tõesti juhtub, siis nüüd on see 13-kordne," ütles ta.

Laaneots ütles, et inimestest meil puudust pole - ajateenistuse on läbinud 60 000 reservväelast. Luik märkis aga, et neist on abi ainult siis, kui neil on soomus, side, laskemoon ja taristu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: