Teisel kohal oli peaministri eelistustes Keskerakonna esimees Jüri Ratas 21 protsendiga ning kolmandal kohal EKRE juht Martin Helme 11 protsendiga.

Nädalases võrdluses kasvas veidi toetus Kallasele ja Ratasele ning langes Helmele.

Isamaa esimeest Helir-Valdor Seederit sooviks peaministriametis näha ligi kolm protsenti. Lavly Perling (Parempoolsed), Lauri Hussar (Eesti 200) ja Lauri Läänemets (SDE) kogusid kõik kaks protsenti toetust.

Kedagi muud sooviks peaministriametisse viis protsenti ning ligi 13 protsenti ei osanud oma peaministrieelistust öelda.

Kallast sooviks peaministriametis jätkamas näha ligi 50 protsenti eestlastest, kuid vaid kaheksa protsenti muust rahvusest valijatest.

Jüri Ratase toetus oli eestlastest valijate seas 15 protsenti ja muust rahvusest valijate seas 42 protsenti.

Martin Helmet sooviks peaministriametisse 12 protsenti eestlastest ja ligi üheksa protsenti muust rahvusest vastajatest.

Eestlastest vastajatest ei osanud oma peaministrieelistust välja tuua 10 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 23 protsenti.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu valimisnädalal 28. veebruarist kuni 2. märtsini ja sellele vastas 1613 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga on Kantar Emori teatel ± 2,4 protsenti.