EKRE sai seekordsetel valimistel 17 mandaati, mis on kahe võrra vähem kui neli aastat tagasi. Enne valimisi suureks konkurendiks mängitud Reformierakond sai üle kahe korra rohkem mandaate – 37.

"Kindlasti Prigožini skandaal jättis nende kampaaniale oma jälje ning tagantjärele seda mõju mõõta on keeruline. Aga ennekõike terav vastuseis kaitseväega ja Eesti julgeolekualaste baasteeside kahtluse alla seadmine oli minu hinnangul kommunikatiivne põhiline möödalask," lausus Lumi.

Lumi sõnul on EKRE kaitsealane valearvestus seda kummalisem, et erakonnas on militaarkompetents väga arvestataval tasemel.

"Ilmselt ehmatas ka nende valijaid mõneti kampaania hoiak, kust nad konkurentide argumentatsiooni frontaalselt eirasid ja sellega seoses muutusid omaette justkui paariaks," märkis Lumi.

See, et EKRE eesotsas oma juhi Martin Helmega seadis e-hääletuse tulemused kahtluse alla, pole Lumi sõnul suur üllatus.

"E-valimiste kahtluse alla seadmine oli ilmselt EKRE poolt läbi mõeldud stsenaarium, kui peaks minema nii, nagu läks. Eeldatavasti ei trumpistu nad selle tegevusliini osas lõplikult, näiteks ei korralda lisapikette, vaid saavad aru, et selline tegevus oleks pikas vaates nende endi vastu," lausus Lumi.

Kohtusse minek on juba välja reklaamitud ja vaevalt, et nad seda lubadust muudavad, lisas ta.

Lumi hinnangul oli enne valimisi võtmeküsimus see, kas EKRE on võimeline oma poliitikat ja poliitikastiili peavoolustama või mitte.

"Enne eelmisi kohalikke valimisi justkui näis, et nad on seda tegemas, aga riigikogu valimistega seoses ei saaks seda öelda. Mis sellega seoses edasi saab, on huvitav jälgida," ütles Lumi.