"Süsteem ehitatakse valmis, siis seda testitakse, et see tõepoolest võtab hääled arvele nii, nagu need hääled anti. Siis võimaldab, juhul kui on hääl muudetud, kas teise elektroonilise häälega või pabersedelil häälega, selle niinimetatud välimise ümbriku ehk isiku tunnuse alusel selle üles leida e-valimistekastist ja kustutada. Ja seejärel vabariigi valimiskomisjoni liikmed üksnes ühiselt saavad need hääled dekrüpteerida. Ehk siis anonüümsed hääled avatakse ja need siis lähevad nendele kandidaatidele, kelle kasuks need anti," rääkis Madise "Aktuaalses kaameras".

EKRE esimees Martin Helme sõnas valimiste ööl, et e-valimisi nad ei usalda ja valimistulemusi ei tunnista enne, kui kõik on üle kontrollitud.

"See peab avalikuks saama, kuidas hääled tulevad, kust tulevad ja kuidas nad kokku loeti. Ja kui me oleme näinud, siis me saame öelda, kas valimised olid ausad või mitte. Kui öeldakse, et sisse vaadata ei saa, uskuge tulemust, siis ei ole need olnud päris valimised," ütles Helme.

Esmaspäeval toimus e-häälte kontrollimine ehk sama protsess tehti veel kord läbi. Lõpuks võrreldi tulemust esimese tulemusega ning need ühtisid. Kohal olid ka audiitorid, kes kontrollisid häälte tühistamist ja anonüümistamist.

Valimisteenistuse esimehe Oliver Kase sõnul on EKRE esimees Martin Helme esitanud teabenõude, kus soovib teavet, kellel on ligipääs e-hääletamise süsteemile ning e-hääletamise süsteemi logisid. Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask sõnas, et tulemuste vaidlustamise korral on protsess kiire.

"Kolme päeva jooksul selle toimingu tegemisest tuleb esitada kaebus vabariigi valimiskomisjonile, kes siis vaatab selle kaebuse läbi, kogub tõendeid, kui kõiki veel esitatud ei ole. Viie tööpäeva jooksul teeb otsuse, mille peale saab siis edasi kaevata otse riigikohtusse. Riigikohus peab ka need kaebused kiiresti läbi vaatama. Enne nende lõplikku lahendamist riigikohtus ei saa riigikogu uus koosseis kokku tulla," rääkis Kask.

Riigikohtul on vaidluste lahendamiseks aega seitse päeva.