Protestihääled, mis kokkuvõttes mandaadini ei viinudki, tekitasid olukorra, kus Ida-Virumaalt pääses riigikokku vaid kolm esindajat. Peavoolu erakondadele tähendab see suurt kaotust ja seda eelkõige Keskerakonnale, mis sai Ida-Virumaalt poole võrra vähem hääli, kui eelmistel valimistel.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esikandidaat Ida-Virumaal Aivo Peterson kinnitas, et Vasakpartei hääled korjati lausa maast.  

"Ütleme nii, et see äravõtmine, see oli suhteline. Need on Keskerakonna enda probleemid tegelikult. Me ei võtnud ära, lihtsalt korjasime üles selle, mida nemad maha jätsid. Eks inimesed hakkavad väsima ka juba nende lubadustest, aastast aastasse. Me võtsime ära ikkagi maksimumi, mis Ida-Virumaal võtta saime," rääkis Peterson. 

Laiemale üldsusele oli aga ehmatav see, et haridusreformi vastaseid ja Venemaa-sõbralikke valijaid on nii palju.  

"Kindlasti on see kõigile Eesti erakondadele õppetund ja äratuskell. Tuleb aru saada, et selliseid vaateid kandvad inimesed elavad Eestis, nad on Eesti kodanikud. See ongi Eesti demokraatia, et inimestel on võimalik oma seisukohti valimistel väljendada. Poliitikute ülesanne on teha sellest vastavad järeldused," rääkis ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev.

Narva linnapea Katri Raik ütles, et ühiskonna lõhe, mida viimase aasta jooksul näha ei tahetud, on valimistega teravalt esile kerkinud.

"Lõhe ühiskonnas on, väga selgelt. Kui me vaatame Kagu-Eestit ja me vaatame Ida-Virumaad, siis inimesed mõtlevad teistmoodi. On aeg küsida, miks nad seda teevad, inimesi kuulata ja kuulda ja koos edasi liikuda. Täna on see päev seda väga selgelt välja öelda," rõhutas Raik.

Lõhe ületamine on Raigi hinnangul pikk ja keeruline protsess, mis eeldab, et erakonnad peavad valijatega pidevalt suhtlema.