Michali sõnul tundus komisjonile, et õigus- ja analüüsiosakond oli mõnes punktis natuke liiga hoogu läinud ning kogu kriitika eelnõu kohta polnud õigustatud.

"Meie hinnangul oli neil üksikuid vigu, mis olid ilmsed, näiteks see, et valitsuskomisjon, mis moodustatakse, oleks salajane. Üldjoontes oli juristide vaheline vaidlus oli peamiselt selles, kuidas keskmine inimene tajub avalikku ruumi ja kas volitused, mis antakse omavalitsustele ja valitsusele avaliku ruumi puhastamisele punasümboolikast ja ka tuleviku suhtes, on õige ulatusega. Komisjoni usaldas justiitsministeeriumi hinnangut, et see volitus on piisav, see volitus on igati proportsionaalne," lausus Michal.

Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond andis punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise seaduseelnõule üsna hävitava hinnangu, märkides, et seadusmuudatus ei ole mitmes punktis kooskõlas põhiseadusega. Näiteks pole nõuetele mittevastava ehitise määratlus üheselt arusaadav, küsimusi tekitab volituste andmine omavalitsustele, kellel võib puududa selleks pädevus, ning samamoodi seati kahtluse alla valitsuskomisjoni roll ja pädevus.

Õigus- ja analüüsiosakonna hinnang, et taolised valitsuskomisjonid, kes hakkavad esteetilisi väärtusi hindama, kuuluvad pigem totalitaarriikidesse, polnud Michali sõnul kohane.

"Siin jääb õigus meie hinnangul justiitsministeeriumile, sest tegemist on avaliku komisjoniga. Siin, ma kardan, on selle arvamuse koostamisel veidi hoogu mindud. Aga see ei tähenda, et mõned teised detailid, näiteks volituste ulatus ja kuidas sellega tegelema peab, ei või põhjustada küsimusi. Juristina leian, et kindlasti võivad põhjustada," ütles Michal .

Kuid riigikogu enda osakond ei ole ainus, kel on seadusemuudatuste kohta kõhklusi-kahtlusi. Michali sõnul tuli samu signaale ka presidendi kantseleist, kuhu eelnõu juba varakult ülevaatamiseks saadeti. Kui president seaduse peaks jätma välja kuulutamata, pole midagi lahti, sest riigikogu järgmine koosseis saab sellega siis edasi tegelda, ütles Michal.

"Kui president otsustab, et volitused omavalitsustele, valitsusele või kellelegi kolmandale on liiga suured või sisustamata, siis tuleb seda järgmises parlamendikoosseisus edasi teha. Lugu on lihtsalt selline, et praegust parlamendikoosseisu on veel nädal aega ja selle ajaga seda (eelnõu) rohkem muuta ei saa. Seda vihjet, et see võiks tulla (presidendi juurest) tagasi järgmisele koosseisule arutada, on ka meile antud, aga minu meelest ei oleks see probleem, sest praeguse koosseisu aeg saab lihtsalt otsa sellega töötada. Kui presidendi kantselei peaks leidma, et see seadus vajab veel tööd, siis järgmise koosseisuga on kindlasti võimalik teha seda ka paremaks," lausus Michal.

Kõigepealt hindab omanik, siis linn või vald ja seejärel riik ning lõpuks justiitsministeerium

Michali sõnul tingis kiire tegutsemise ja otsustamise ka tõik, et seaduse algataja ehk justiitsministeeriumi poolt oli hoiak, et tegu on aktuaalse probleemiga.

"Sellest lähtuvalt võimaliku põhiseadusliku riive kaalumisel me otsustasime, et selle eelnõu selliste volitustega saab vastu võtta ja nii ka riigikogu tegi," ütles ta.

Seadusemuudatusega ei tehta otseselt vahet ehitistel ja rajatistele ehk hoonetel ja monumentidel. Michali sõnul ei tähenda see, et uue annaks loa lõhkuda maha majad, kus okupatsioonisümboolika on küljes.

"Ehitiste puhul ei tähenda korrastamine, et need majad lammutatakse. See on nende jutt, kes arvavad, et okupatsioonisümboolika olgu avalikus ruumis rahulikult edasi. Kui (hoone) omanikul tekib küsimus, kas see (sümboolika) peaks seal olema, siis ta arutab seda omavalitsusega. Kui nad ei jõua järeldusele, siis on valitsuskomisjon, ja kui keegi midagi ei tee, olukord jääb samaks, siis on justiitsministeerium, kes teeb järelevalvet ja teeb ettepanekud, kuidas seda lahendada. Samamoodi rajatistega," lausus Michal.

Michal möönis, et hoonete ja rajatiste võrdsustamine tekitas komisjonis küsimusi, kuid kuivõrd justiitsministeerium ei soovinud selles osas muudatusi eelnõusse teha, jäigi nii.

Michali sõnul on seadusemuudatused vajalikud, et akuutse ohu korral ei peaks rajatisi eemaldama korrakaitseseaduse alusel nagu praegu.

"Tuleviku jaoks, et ei tekiks kahtlasi rajatisi, mis vaenu õhutaks, on vaja reeglistikku. See (eelnõus antud) reeglistik on justiitsministeeriumi hinnangul parim võimalik. Erinevaid riske kaaludes jõudsime järeldusele, et see volitus võib olla küll üsna ulatuslik, aga valitsus tegutseb ikkagi kohtuliku järelevalve tingimustes, et kui kuskil minnakse üle piiri, siis kohtud mõistavad õigust. Meie hinnangul on see ulatus enam-vähem proportsioonis," lausus ta.

Riigikogu võttis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatused vastu 16. veebruaril.

Seadusega luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Seadusega täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.

Muudatustega sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.