Ameerika Ühendriikide luureallikate sõnul tegi eelmise aasta septembris rünnaku Nord Streami gaasitorude vastu Ukrainat pooldav grupeering, teatas The New York Times. USA allikate kinnitusel ei ole praegu märke, et rünnakuga oleks seotud Ukraina president Volodõmõr Zelenski või mõni teine kõrge ametiisik Ukraina valitsusest.

Ukraina ja tema liitlased on osade ametnike sõnul kõige loogilisema motiiviga, olles Nord Streami projekti vastu aastaid protestinud, nimetades gaasitorusid julgeolekuriskiks. Ukraina valitsus ja Ukraina sõjaväeluure kinnitasid The New York Timesile, et nemad ei mänginud gaasitorude rünnakus mingit rolli ega teadnud, kes rünnaku tegid.

USA allikate sõnul ei ole rünnaku teinud grupeeringust eriti palju teada. Ainult nende vastuseis Vene presidendile Vladimir Putinile on uusima luureinfo kohaselt selge. Samas ei ole teada, kui palju inimesi sellesse grupeeringusse võis kuuluda või kes sabotaažioperatsiooni eest maksis. USA valitsusametnikud ei soovinud lehele täpsustada, et kuidas nad sellise luureinfo said ning mida see sisaldas. Samas ei olevat nende järeldused veel lõpuni kindlad. The New York Timesi sõnul võib see tähendada, et rünnaku tegid omapäi Ukraina valitsuse või julgeolekujõududega seotud isikud.

Varem on USA ja Euroopa Liidu valitsused spekuleerinud, et rünnaku tegi Venemaa, kuna neil on olemas vastav allvee sabotaažioperatsioonide võimekus. Samas ei ole Moskva võimalik motiiv lõpuni loogiline, kuna see peatas nende jaoks lõplikult gaasimüügi tuluallika. Ühe hinnangu kohaselt maksaks gaasitorude taastamine ligikaudu pool miljardit dollarit. USA allika kinnitusel ei ole nad leidnud tõendeid, et rünnakuga oleks olnud seotud Vene valitsus.

Luureandmete kohaselt tegid rünnaku tõenäoliselt kas Ukraina või Vene kodanikud või mingi kombinatsioon neist kahest. Samas olevat selge, et rünnakuga ei olnud seotud USA ega Briti kodanikud.

Euroopa valitsusametnikud on varem hinnanud, et rünnaku tegija pidi olema mõne riigi valitsusega seotud, kuna selle tegijad paigutasid vahele jäämata lõhkeseadeldisi Läänemere põhja. The New York Times rõhutas, et USA ei ole sama avalikult väitnud.

Lõhkeaine paigutati luureallikate kohaselt torujuhtmete lähistele kogenud sukeldujate poolt, kes tõenäoliselt ei töötanud ühegi sõjaväe ega luureameti heaks. Samas on võimalik, et sukeldujad võisid saada mõne valitsuse poolt varem erikoolitusi.

Luureametnikud rõhutasid lehele, et on veel väga palju, mida nemad ja nende Euroopa partnerid Nord Streami rünnakutest ei tea veel. Selle luureinfoga tutvunud USA ametnikud ei ole The New York Timesi sõnul kõik ühel meelel, kui palju seda usaldada. USA valitsusametnikud ütlesid lehele, et nad on optimistlikud, et USA luureametid koos Euroopa partneritega suudavad rünnaku kohta rohkem infot leida.

Eraldiseisvalt on Nord Streami gaasitorude plahvatuste osas algatanud juurdlused Taani, Rootsi ja Saksamaa.

Kuigi Ukraina relvajõud sõltuvad lääneriikide ja eelkõige Ameerika Ühendriikide sõjalisest toest ei ole ukrainlased alati kõiki enda sõjalisi tegevusi ja otsuseid nendega koordineerinud. Samas kinnitasid USA valitsusametnikud, et nende usaldus Volodõmõr Zelenski valitsuse vastu on kasvanud.

Nord Stream 1 gaasitoru, mis ühendas Vene gaasimaardlaid Saksamaaga, sai valmis 2011. aastal ning see maksis 12 miljardit dollarit.

Nord Stream 2 sai valmis 2021. aastal ning seda ei võetud kunagi kasutusele. Gaasitoru kasutuselevõtu vastu olid avalikult Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Poola, Ukraina, Eesti ja teised riigid, kelle sõnul võib Moskva kasutada gaasitarneid ja nende valikulist katkestamist tulevikus Saksamaa survestamiseks. Viimase aasta jooksul on Saksamaa enda gaasisõltuvust Venemaast tugevalt vähenenud, kuid samas on Saksamaal energiakandjate hinnad tõusnud.

Saksa meedia: rünnak gaasitorule tehti alusega, mis renditi Poola ettevõttelt

Saksa leht Die Zeit teatas teisipäeval, et sabotaažioperatsiooni jaoks kasutatud jaht renditi Poola ettevõttelt, mis kuulub kahele ukrainlasele. Juurdluse kohaselt leiti veealuselt hiljem lõhkeaine jälgi. Sabotaažiaktis osalesid väidetavalt kuus inimest – viis meest ja üks naine. Tiimi kuulusid kaks sukeldujat, kaks sukeldujaabi ning üks arst, kes tarnis kohale lõhkeaine. Die Zeit tegi oma uurimuse koos mitme teise Saksa meediaväljaandega.

Sabotaažitiim kasutas ringiliikumiseks professionaalselt võltsitud Ukraina passe, mida kasutati ka veealuse rendiks. Pole selge kas tegu oli ukrainlastega või mis nende rahvus võis olla. Die Zeiti väitel ütles üks lääneriigi luureamet Euroopa partneritele juba peale gaasitoru plahvatuste ilmsikstulekut sügisel, et rünnaku eest vastutab Ukraina eriüksus. Peale seda olevat lisandunud luureinfo kilde, mis viitavad, et rünnaku tegi ukrainameelne grupeering.

Rahvusvahelises julgeolekukogukonnas samas ei välistata, et tegu võis olla valelipu (false flag) operatsiooniga, mille käigus püüti süüdlaseks lavastada Ukrainat. Samas pole juurdlus seda hüpoteesi seni tõestanud. Saksa meedia sarnaselt The New York Timesile kinnitas, et pole veel selge, kes rünnaku tellis.

Podoljak: Ukraina polnud rünnakuga seotud

Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Mõhhailo Podoljak eitas sotsiaalmeedias väiteid ukrainlaste seotusest Nord Stream gaasitorude rünnakuga.

Although I enjoy collecting amusing conspiracy theories about government, I have to say: has nothing to do with the Baltic Sea mishap and has no information about "pro- sabotage groups". What happened to the Nord Stream pipelines? "They sank," as they say in RF itself...

— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) March 7, 2023