Weideli sõnul võib AfD lähikuudel võita kahed olulised liidumaade valimised. Ta nimetas neid verstapostiks teel kantsleriks saamisel hiljemalt 2029. aasta üleriigilistel valimistel.

"Odav energia Venemaalt oli "Made in Germany" edu saladus. Vajame seda tagasi," sõnas Weidel.

"Sellest energiast ilmajäämine on meid ajas aastaid tagasi paisanud. Kadunud on sadu tuhandeid töökohti. Oleme muutunud sõltuvaks Ameerika Ühendriikidest, kes müüb meile energiat palju kallimalt," lausus ta.

Enne sanktsioone, mis kehtestati pärast Moskva sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, tarnis Venemaa enam kui kolmandiku Saksamaale imporditavast toornaftast ja üle poole maagaasist.

Samuti on Saksamaal olnud raskusi taastumisega šokist, mille põhjustas Nord Streami gaasitoru sulgemine 2022. aastal ja sellele järgnenud plahvatused.

Järgnenud energiahindade hüppelisest tõusust räsitud riigi tööstus on endiselt madalseisus. Olukorda muudab veelgi süngemaks autotootja Volkswageni plaan koondada kuni 100 000 töötajat.

Reuters märgib, et Weideli sõnavõtt toob esile võimalikud mõrad lääne ühtsuses Ukraina toetamisel. Kuigi Saksamaa praegune valitsus toetab Ukrainat, on elanikkond selles küsimuses rohkem lõhestunud.

Weidel esines nende avaldustega enne septembris toimuvaid valimisi kahel olulisel Ida-Saksamaa liidumaal, Saksi-Anhaltis ja Mecklenburg-Vorpommernis, kus AfD juhib arvamusküsitlusi.

Kui AfD peaks võimule tulema, hakkaksid uued liidumaade valitsused vaidlustama Berliini rändepoliitikat, mis on nende sõnul liiga helde, ning keelduksid kandmast kohalikele omavalitsustele langevat finantskoormust. See pööraks pea peale Saksamaa konsensusele rajatud valitsemismudeli ja annaks AfD-le võimaliku hüppelaua riigivõimuni.

"Saksi-Anhalt ja Mecklenburg-Vorpommern on otsustavad verstapostid," märkis Weidel. "Kui võidame Saksi-Anhaltis, järgneb tõenäoliselt ka Mecklenburg-Vorpommern. Näen AfD-d kantsleriametis kas järgmistel või ülejärgmistel valimistel."

Peavoolu erakondadele, nagu kantsler Friedrich Merzi juhitavad kristlikud demokraadid (CDU), kes on välistanud koostöö AfD-ga, annaks parempopulistliku erakonna võit Saksi-Anhaltis tugeva hoobi niinimetatud koalitsioonide tulemüürile, mille eesmärk on hoida AfD võimult eemal.

Energiakulud ja lootus saada odavamat Venemaa energiat võivad aga valijaid kõnetada.

Saksamaa suhted Venemaaga omavad suuremat kaalu riigi idaosas, mis oli Nõukogude võimu all kuni Berliini müüri langemiseni enam kui 35 aastat tagasi. Paljud sealsed elanikud suhtuvad Venemaasse pooldavalt ning on kriitilised Saksamaa sõjalise liitlase, Ameerika Ühendriikide suhtes.

Weideli avaldused Venemaa teemal kõlasid pärast seda, kui AfD juhtivpoliitik Markus Frohnmaier külastas sel kuul Venemaad. Frohnmaier kohtus Venemaa energiahiiu Gazpromi juhi Aleksei Milleriga ning kutsus üles Nord Streami gaasijuhet taasavama.

Frohnmaier tõrjus oma reisi suunas tehtud kriitikat, märkides, et tema andmetel uurivad USA investorid Nord Streami trassi taasavamist – sammu, mis võib tähendada, et Saksamaal tuleb Venemaa gaasi tarbimise eest tasu maksta.

"Peame Saksamaal olema ettevaatlikud, et me ei magaks maha võimalust naasta Venemaa turule," ütles poliitik Reutersile. "Härra Milleri sõnul kuluks gaasitarnete taastamiseks kolm kuud."

Merzi juhitavate kristlike demokraatide ridadesse kuuluv parlamendiliige Roderich Kiesewetter leidis, et AfD venemeelne hoiak moonutab Saksamaa avalikku arutelu.

"AfD kasutab Venemaa romantiseerimist ära, pidades eelkõige silmas eelseisvaid valimisi Ida-Saksamaal," lisas Kiesewetter.

Weidel lükkas tagasi ka süüdistused, justkui oleks tema erakond äärmuslik – sellise hinnangu andis erakonnale eelmisel aastal Saksamaa julgeolekuteenistus.

"See, kuidas me ise end näeme, ja see, kuidas poliitilised konkurendid meid hindavad, erinevad teineteisest kardinaalselt," sõnas parteijuht. "Inimesed nimetavad meid paremäärmuslasteks. Tegelikkuses oleme tavalise inimese erakond. Me ei pööra kõike pea peale, kui võimule pääseme."