Kümne kuuga on esitatud ligi 1400 taotlust, millest läbi vaadatud on umbes tuhat ja positiivne otsus tehtud ning hüvitis välja makstud 45 juhul.

Tartlanna Leelo, Võrumaalt pärit Riina ja Nele Pärnumaalt on inimesed, kelle puhul paljud ei usu, et nad üldse olemas on või siis ei usu nende kaebusi. Nimelt leiavad varem tegusad naised, et Covid-vaktsiin tekitas neile tõsise tervisekahju.

Kuigi mure algpõhjus on naiste sõnul sama, siis kõigi terviserikke raskus ja käekäik erinevad.

39-aastase Leelo puhul  on vaktsiinikahju ametlikult kinnitatud, 51-aastase Riina suhtes praegu selgus puudub ja 52-aastase Nele taotlus hüvitise saamiseks lükati tagasi, aga ta on selle vaidlustanud.

Kui pandeemia maailma tabas, ei kartnud keegi kolmes naisest eriti haigust, seda enam, et kõik olid hea tervise juures ega kuulunud riskigruppi. Nele oli suur ratta- ja rännuentusiast, kes sõitnud Euroopa risti-põiki läbi ja veetis enamuse aja lockdown'ist hoopis Küprosel.

Varem kaitseministeeriumis, Kaitseliidus ja naiskodukaitses teeninud Riina töötab viimased aastad täiskasvanute koolitajana, mida eriolukord tugevalt pärssis. Personalijuhina tegev Leelo pigem nautis sundpuhkuse ajal perega kodus olemist. Ainsana neist saigi koroona 2021. aasta alguses Leelo. Haigus kulges üpris kergelt, aga lõhna- ja maitsetaju pole tänaseni täiesti taastunud. Esimesena tegi kaitsesüsti samuti Leelo mais 2021, siis Riina juulis ning kodumaale naasnud ja siin sotsiaalööd tegema asunud Nele oktoobris 2021.

"Minu töökoht küsis vaktsineerimise tõendit. /.../ Minu jaoks oli oluline, et mul on töö, sest mul oli vaja sissetulekut, ja ma otsustasin, et ma teen siis ikkagi selle vaktsiini," põhjendas vaktsineerimisotsust Nele.

Kui Leelo ei tundnud algul midagi erilist, siis Riinal ja Nelel lõid probleemid välja kohe. "Kohe sellel ööl pärast süsti seesama vasak süstikäsi äratas mind tugevate valudega üles," rääkis Riina, lisades, et see oli küll ebamugav, aga ta ei teinud sellest mingeid järeldusi. "Aga siis nädala jooksul hakkas see käsi veel tunda andma. Ta muutus kuidagi tuimaks, ei töötanud hästi."

Nelel tekkisid kõrge palavik, nõrkus ja ülejärgmisel päeval ka südame piirkonnas valud, mida ta ei olnud kunagi varem elus kogenud. Järgmisena hakkasid tal näo piirkonnas närvid tõrkuma. "Mul ei avanenud silm, mul käisid ka valud tegelikult teises silmas. Siis mul tekkis neelamishäire, nii et ma neelasin toitu, osakesi, kopsu. Ma pidin hästi ettevaatlikult sööma niimoodi."

Kui Riina otsis kohe abi, siis Nele tegi küll ravimiametile vaktsiini kõrvaltoime teatise, aga arstile ei läinud. Vastuses kõrvaltoime teatisele kirjutati, et kui valu ei möödu, siis pöördugu naine perearsti poole, ent valu möödus ja Nele seda ei teinud.

"Ma ei mõelnud hetkekski sellele, et see tegelikult on mingisuguse tõsise südamehaiguse algus. Ja ma ei läinud ka arsti juurde. Mida ma südamest kahetsen ja see on tõesti ainuke asi, mida ma olen valesti teinud, et ma ei läinud kohe arsti juurde," ütles Nele, kellel enda kinnitusel enne oli tervis väga heas korras.

Samal ajal oktoobris tabas ehmatus Leelot, kui ta avastas peas juusteta laigu. Diagnoosiks pandi alopeetsia, aga seost vaktsiiniga ei osatud toona tõmmata. Nädalate ja kuude jooksul laik aina suurenes.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja valitsuse teadusnõukoja juht Toivo Maimets oli ja on üks suurimaid vaktsineerimise propageerijaid. Maia Uusküla juhib ravimiameti osakonda, mis osales Covid-vaktsiinide turule lubamises. Hele Everaus on staažikas onkoloog aga ka riigikogu liige ja seal moodustatud vaktsiinikahjude toetusrühma juht. Nad kõik kinnitavad, et nagu kõigil ravimitel, esineb Covid-vaktsiinidel kõrvalmõjusid, kuid nad ei ole teistest sarnastest kuidagi ohtlikumad ja kasu kaalub riskid suurelt üles.

Maimets selgitas: "Me ei võrdle ju tegelikult vaktsineeritud inimest ja mittevaktsineeritud inimest, vaid me võrdleme vaktsineeritud inimest ja Covidi saanud inimest. Seda me peame võrdlema. Ja nüüd, kui me vaatame Covidi tagajärgi võrreldes vaktsineerimise tagajärgedega, siis on see vahe (näitab kätega) vot selline. Maa ja taevas."

Maia Uusküla lisas, et Covid-vaktsiine on tehtud üüratult palju, 13 miljardit, ja nende vastu on selline tähelepanu, et neid on ka uuritud ääretu põhjalikkusega. "Ja tänu sellele, et neid on nüüd nii lühikese aja jooksul nii meeletult palju tehtud, siis tulid välja ka sellised väga harva esinevad kõrvaltoimed." Ta märkis veel, et enamikel juhtudest esineb sedasama haigust ka ilma vaktsineerimata, aga "mingi imeväike nagu kalle on vaktsiini poole, et võib lisada üks kuni kaks juhtu miljoni kohta näiteks."

Uusküla ütles ka, et need vaktsiinid on praegu turul just sellepärast, et kuigi tõsised kõrvaltoimed ravimata jätmise korral võivad lõppeda surmaga, on nüüdseks teada, mis on need sümptomid, kellele ei tohiks teha seda vaktsiini, kellel on suurem risk selle tekkeks ja kuidas seda ravida.

Teadusnõukoda kinnitab, et tänu Covid-vaktsiinidele hoiti ainuüksi Eestis ära sadu surmasid ja sõltuvalt täpsest probleemist esineb tõsiseid kõrvalmõjusid ühel inimesel paarisajast tuhandest kuni miljonist. Kui ühiskonna tasandil möönavad ka saates esinenud kannatanud, et vaktsiinid on kasulikud, siis mõned üksikjuhud võivad siiski olla väga karmid.

Ka Riinat kimbutasid veidrad ja ehmatavad hädad, mille kohta ta pidas isegi videopäevikut. Näiteks muutusid jäsemed ühel hetkel nii tundetuks, et võis paljajalu pikalt lumes käia. Talle tehti lugematu hulk uuringuid ja katsetati ravisid, kuni lõpuks pandi diagnoos: autoimmuunse geneesiga tervisehäire. Osa arste möönis, et see võib olla seotud vaktsiiniga, osa olid skeptilised. Novembris 2021 kirjutas Kütt avaliku kirja, kus rääkis, kuidas vaktsiinikahjudega inimesi tõrjutakse.

Pärast avalikku pöördumist ja esinemist "Ringvaate" saates võttis temaga ühendust ligi 50 sarnase kogemusega inimest, kellest aktiivsematega loodi kõneka nimega MTÜ Ikkagi Inimesed.

Ei Leelo ega Nele pidanud end tol hetkel veel õieti sellesse seltskonda kuuluvaks. Leelo juuksed taastusid tasapisi, kuni veebruaris 2022 läks ta tõhustusdoosi tegema. "Ma ei tahtnud enam teha tegelikult. Aga ma läksin seda tegema, sest siis meil olid ju ikkagi piirangud peal igal pool, vaktsiinipassid, need andsid sulle õiguse kuskil liikuda, käia. Ja ma tegin selle uuesti. Ja siis toimus kõik uuesti. Seesama juus, mis oli juba natukene tagasi hakanud kasvama, tuli täiesti maha. See ala ainult suurenes," jutustas ta.

Samal ajal sattus Nele südamevalude, õhupuuduse ja kõrge vererõhuga kardiointensiivi, kus diagnoositi müokardiit ehk südamelihase põletik, mida on vahelduva eduga ravitud, kuid mille tagajärjed vaevavad tänaseni.

Siit algab "Pealtnägija" loos uus peatükk. Nagu mitmed teised riigid, käivitas ka Eesti läinud aasta mais vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemi. Vastava seaduse kohaselt peab tervisekahju olema kestnud vähemalt neli kuud ja olema arstide poolt fikseeritud.

"Kompenseeritakse ikkagi raske tervisekahju, mis peab ka ikkagi mõnda aega kestma. Alati tuleb kaaluda ka sellega, et mis oleks siis, kui inimene põeb Covidit. Ka siis saab ta, pika Covidi, mis võib kesta kuid, ja vaktsineerimine seda kindlasti märgatavalt vähendab. Et alati tuleb kaaluda seda riski ja kasu. Iga väikest sügelevat punni või paar päeva kestvat peavalu kompenseerida, see oleks nagu natukene liiast," selgitas Uusküla.

Taotluse saab teha digiloo kaudu või toimetada ükskõik millisel muul moel tervisekassasse. Süsteemi loojate sõnul tehti asi võimalikult lihtsaks – põhimõtteliselt on vaja öelda, millal vaktsineeriti, kirjeldada vabas vormis kaebusi ja anda luba oma terviseandmetega tutvuda. Kui tervisekassa hindab taotluse vormiliselt kõlblikuks, läheb see sisuliseks otsustamiseks ravimiametile, kes on selles võrrandis nagu kindlustusekspert.

"Vaatame tervise infosüsteemist andmeid, vajadusel kaasame väliseksperdi. Kui on keerulisem juhtum, siis võtame mingi väga kitsa eriala spetsialisti hinnangut andma. Ja siis meie vastus saabki ainult olla, et kas põhjuslik seos on tõenäoline või see tõenäoliselt puudub. Edastame selle siis haigekassale tagasi, kes siis teeb otsuse, kas maksta ja mis summas hüvitist maksta," rääkis Uusküla süsteemi lahti.

Teoorias kena, aga praktikas on huvigrupil palju kaebusi. Probleemid algavad taotlejate sõnul juba sellest, et infot saab esitada liiga vähe ja otsuste aluseks võetakse ainult digiloo sissekanded. Piisab, kui arst oli ülekoormatud või sai millestki kogemata valesti aru ja hüvitis jääb saamata.

"Nad on ebatäielikud, nad on faktivigadega, nad on oletuslikud, nad on tehtud meedikute parimate teadmiste najal selles olukorras, kus oli väga vähe teadmisi, mida meedikud praegu ise ütlevad tegelikult. Ja juurde infot reeglina ei küsita," kirjeldas Riina.

MTÜ-l on suur hulk etteheiteid, alates empaatiavabast suhtlemisest kuni diagnoosidega puterdamise ja väidetava avalikkuse petmiseni. "Pealtnägija" kulutas, et end sellest kuhjast läbi närida ja enamjaolt selgus, et tegu on kas erineva vaatepunkti, möödarääkimise või sõna-sõna vastu olukorraga.

On selge, et MTÜ ja ravimiameti vahel valitseb viisakalt väljendudes sügav umbusk. MTÜ on teinud advokaadi abil kümmekond teabenõuet või selgitustaotlust, mis on Maia Uusküla sõnul sundinud neid tööprotsesse täpsustama, aga võtab ka töö tempot maha, sest vastama peavad sisuliselt samad inimesed, kes võiks tegeleda hüvitiste hindamisega.

Ilmekas näide, kuidas osapooled vaatavad sama asja, aga teevad erinevad järeldused, on kasvõi hüvitiste üldine statistika. Selle nädala alguse seisuga on esitatud ligi 1400 taotlust, millest otsus tehtud tuhande puhul ja neist omakorda ainult 45 juhul leiti seos ning tehti väljamakse, kokku summas üle 160 000 euro.

Tervisekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek ütles, et praeguseks on neil kahe suurusega väljamakseid: 2000 euro suurusega väljamaksed ja 10 000 euro suurusega väljamaksed.

Teadaolevalt on Eestis vaktsiiniga ametlikult ja otseselt seostatud üks surmajuhtum, kui 31-aastasel päästjal tekkis harvaesinev tromboos. Hukkunu pere saaks maksimaalse, 100 000-eurose hüvitise, aga antud juhul pole seda küsitud. Küll on läbi vaadatud 15 taotlust, kus kellegi teise lähedased seostasid surma vaktsiiniga, kuid need kõik lükkas ravimiamet tagasi.

Kriitikute meelest näitab ainuüksi väljamaksete väike hulk, et midagi on mäda. Süsteemi esindajate sõnul lähevad aga suhtarvud veidraks, sest taotlemine tehti ülilihtsaks, samas on väga selged kriteeriumid.

"Siin tuleb juurde rääkida see, et nendest tuhandest n-ö eitavast vastusest tegelikult ligi 400 on sellised, kus taotlus ei ole vastanud tänastele reeglitele. Ehk kus ei ole inimese tervisemure kestnud neli kuud või ei ole see tervisemure kuidagi dokumenteeritud. Ca kuuesajal juhul oleme küsinud hinnangu ravimiametilt ja nendest ligi kümnel protsendil me oleme positiivse otsuse teinud," rääkis Peek tervisekassast.

Riigi esindajad kinnitavad, et alati saab esitada vaide, mida näiteks Nele tegigi. Praeguseks on sisse antud 75 vaiet ja kahel juhul otsust muudeti. Nad kuulevad enda sõnul südantlõhestavaid lugusid, kuid peavad hoidma külma pead ja selget pilku kasvõi selle pärast, et liiga kergekäeline hüvitise maksmine võib kaasa tuua selle, et terviseprobleemi tegelik põhjus jääb varju.

Ametnike sõnul on Eesti süsteem väga inimsõbralik ja leebe. Näiteks mitmes riigis hüvitatakse ainult need tüsistused, mis on kantud ametlikku kõrvaltoimete nimekirja. Eestis kehtib põhimõte, et kui probleem tekkis pärast vaktsineerimist ja ühtegi teist selgitust ei suudeta anda, saab inimene raha.

Leelo on just selline näide. Alopeetsia ei ole Covid-vaktsiini ametlik kõrvaltoime, kuid kuna ajaline seos oli selge ja muud selgitust polnud, taotles tartlanna ja sai eelmise aasta septembris 2000 eurot hüvitist.

Mis on pika ja keerulise loo sõnum? Kõik loo osalejad nõustuvad, et vaktsineerimisele paremat alternatiivi ei ole. Kui jätta egod ja müra kõrvale, siis koorub välja, et tegelikult ajavad mõlemad pooled ühte ja sama asja – et juhtunust tehtaks õiged järeldused ja need, kes seda väärivad, saaksid asjakohase hüvitise ning abi.

"Inimesed tahavad saada lihtsalt õiglast kohtlemist ühiskonnas, kus n-ö enamik on selle kasuga siis praegu edasi läinud ja edasi minemas. Ja seesama vähemus siis neid kahjusid kannab. Nad tahavad seda õiglast vastust ja lõpp-punkti, et eluga tervikuna edasi minna. Et need on tegelikult need meie motivatsioonid ja põhjused," selgitas Riina.

Väljamaksest keeldumise tõttu on teadaolevalt kohtusse antud kaheksa kaebust. Selle nädala alguses tuli ka esimene otsus, mis jättis õiguse tervisekassale. Lõpuks ütlevad riigi esindajad, et kriitikat võetakse kuulda ning tervisekassa, sotsministeeriumi ja ravimiamet teevad kümme kuud töötanud süsteemile analüüsi, kas on vaja mingeid muudatusi.