"Meie põhitelg oli nendel valimistel sotsiaalmajanduslik, oli kindlasti toimetulek, oli tulevikku vaatav, et kuidas me suudame lisarahastust panna tervishoidu, pensionitesse. Ja ma arvan, et hindade küsimus ja tervishoiu küsimus ei ole inimestele vähetähtis, ainult, et seda trumpab üle teema, milleks on julgeolek. Ja selle teema osas võib ju täna julgelt öelda, et Reformierakonna taha valijad väga tugevasti läksid," rääkis Ratas.

Samuti mõjus Ratase sõnul Keskerakonna valimistulemusele halvasti Reformierakonna ja EKRE vastasseis. "Teljest, mis enne valimisi oli Reformierakond ja EKRE, oli päris keeruline läbi murda. Tuleb täna öelda, et me ei suutnudki sealt oma teemasid väljapaistvamaks teha. Ja sealt tekkis selline hirmufaktor ja õigustatult hirmufaktor väga paljudele valijatele ja see kallutas Reformierakonda valima ka need, kes igapäevaselt ei toeta Reformierakonda," lausus Ratas.

Saatejuht Johannes Tralla küsis Aivar Riisalu mõtte kohta Keskerakonna valimispeolt, kus ta ütles, et Keskerakond ei oska enam valetada. "Et seni kuni lubasite tasuta küttepuid, oli kõik hästi, aga nüüd lubab kõiki neid ilusaid asju EKRE. Kas sellel mõttel on jumet?" küsis Tralla.

"Ei, ma arvan, et poliitik ei tohi mitte kunagi valetada, see ei ole kuidagi õige," vastas sellele Ratas.

"Aga see tasuta küttepuude aeg – olgem ausad, ega vist kõik erakonnad on liikunud sellesse sektorisse. Kui me võtame näiteks tasuta lasteaiakoht, siis ma ootan huviga, kuidas Reformierakonna täna kokku pandav koalitsioon seda tegema hakkab. Tuleb ka öelda, et olid vaid Parempoolsed, kes ei saanud riigikokku ja kes ütlesid välja, et meie läheme suuresti riigieelarvet kärpima. Nii, et maksudebatt ei saanud mitte kuidagi tegelikult kandepinda enne valimisi," rääkis Ratas.

Vastates küsimusele, kuidas erakonna esimees valimistulemuse eest vastutab, ütles Ratas, et see tehakse kuu aja jooksul selgeks.

"Meil on toimunud esimene juhatus, nüüd toimuvad piirkondadega kohtumised, aprilli keskel on volikogu. Eks see analüüs tuleb teha. Neid asju nagu uisapäisa ei tehta, aga mis on minu tunne, on see, et erakond võtab juba järgmisi sihte ja võtab tööd riigikogus tõsiselt, kus me jääme opositsiooni. Aga eks sisekaemuse ja analüüsiga tuleb veel järgmised kuu aega tegeleda," lausus ta.

Ratas nimetas ka tegevused, mida erakond peab nüüd tegema, et edasi minna. "Kindlasti tuleb üle vaadata piirkonnad. Meil toimuvas piirkondade aastakoosolekud. On väga oluline, et struktuur uuesti saada tugevaks. Meil on olemas sisuline ja hea vundament platvormi osas, see tuleb üle vaadata. Ja tuleb hakata seda tööd tegema, mida üks opositsioonierakond demokraatias teha saab," sõnas Ratas.

Ratase sõnul oli tema kõne Reformierakonna juhi Kaja Kallasega vahetult pärast valimisi näitemäng, sest oli selge, et selle matemaatika põhjal sünnib koalitsioon, kes täna läbirääkimisi peavad.

"Ma loodan väga, et eeskätt Eesti 200 peab seal natukene kauem vastu, ja ka Sotsiaaldemokraadid. On ju arusaadav, miks Reformierakond neid sinna valis," lausus Ratas.

Kaja Kallas ütles, et Keskerakonnaga koalitsiooni mitte tegemise põhjus oli see, et Keskerakonna nägemus eestikeelsele haridusele üleminekust on probleemne. Ratas seda otseselt ei kommenteerinud.

"Oli kuus teemat, mida me arutasime. Oli neid, kus meil oli ühine nägemus, aga oli ka neid, kus on erinev nägemus. Erinev nägemus on just sotsiaalmajandusliku poolega, regionaalpoliitika poolega, tervishoiu poolega," sõnas ta.

Tralla küsis ka, miks kremlimeelsete seisukohtadega silma paistnud Vasakpartei 15 protsenti häältest Ida-Virumaal.

"See on väga tõsine julgeolekuoht. Kui me võtame ainult Mihhail Stalnuhhini hääled või ainult Vasakpartei hääled, siis mõlemad said rohkem kui näiteks Reformierakond kokku seal hääli. See mind kuidagi rõõmsaks ei tee. See on väga õigustatud küsimus kõikidele Eesti erakondadele, et mis siis on läinud valesti, mida me ei ole suutnud selgitada Ida-Virumaa elanikele," kommenteeris Ratas.

Ratas märkis samas, et Keskerakond kõnetab jätkuvalt nii suurt vene emakeelega inimeste hulka Eestis ja võitis ka Ida-Virumaal valimised. "Ma arvan, et see on väga suur väärtus, et on eestimeelne erakond, kes suudab kõnetada venekeelset elanikkonda, tõsi vähem kui varem ja kes peab tegema tõsise sisekaemuse, et juba pooleteist aasta pärast Euroopa Parlamendi valimistel, kahe ja poole aasta pärast kohalikel valimistel ja nelja aasta pärast riigikogu valimistel suuta kõnetada tugevalt rohkem eestikeelset valijaskonda," ütles Ratas.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, kas Vasakparteid võib nimetada Kremli hääletoruks Eestis.

"Kahtlemata. Ma arvan, et selline erakond ei oleks tohtinud üldse kandideerida, kes on selgelt Eesti iseseisvuse ja demokraatia vastu. Ja kahjuks ei ole see 15 000 häält, vaid kui liita veel üksikkandidaatide hääled juurde, siis see on üle 20 000," vastas Ratas.