"Meil on indikatsioone, infot, et neid võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel, mitte rohkem. Kahjuks peame tunnistama, et on Eesti kodanikke ka Vene poole peal," ütles Pevkur reedel "Ringvaates".

Täpsustavale küsimusele sõdima läinute hulga kohta vastas Pevkur, et neid pole kindlasti sadades: "Nii palju kui meil praegu infot on – me peame tunnistama, et meil pole kogu infot – siis Ukraina poolel me räägime ikka vähem kui kümnest inimesest ja Vene poole peal on suurusjärk sama."

Rääkides Vene vägede poolel sõdivatest Eesti inimestest, ütles kaitseminister, et kui nad tuvastatakse ja nad peaksid Eestisse tagasi saabuma, siis ootab neid ees karistus. "Agressori poolel sõtta minek on Eesti riigis karistatav," rõhutas ta.

Lisaks otseselt lahingutegevuses osalevatele meestele on Pevkuri sõnul teada ka neid, kes on Ukrainas vabatahtlikuna meditsiinitööd tegemas.

Küsimusele, kuidas sinna minna osatakse, vastas minister: "Loomulikult, kui kellelgi on tulnud mõte, et ta läheb Ukrainale appi, ukrainlastele appi nagu omal ajal tulid ju soomepoisid ka eestlastele appi (Pevkur mõtleb ilmselt soomlasi, kes tulid Eestile appi Vabadussõjas, soomepoisid olid eestlased, kes läksid Soomele appi Teises maailmasõjas – toim.), siis nad leiavad ka selle tee, kuidas sinna jõuda ja nad leiavad ka selle, kelle juures või kellega koos seda teha. Sest eks loomulikult ukrainlased vaatavad ka seda, mis su oskused on, mida sa üldse oskad."

"Piirata seda on raske - kui inimene võtab auto ja sõidab Poola piirile ning sealt üle Ukrainasse, kasvõi ilma eesmärgita minna sõtta, aga lõpetab ikka kusagil Ukraina üksuses, siis kätt ette panna on väga keeruline," lisas ta.

Pevkuri sõnul Eesti riik otseselt sellistele inimestele palju abi anda ei saa, kui siis peamiselt konsulaarabi. "Need inimesed on valinud vabatahtlikult selle, et nad lähevad sinna sõdima. Kui nendega midagi peaks juhtuma, kui nad vajavad Eesti konsulaarabi, siis loomulikult seda on välisministeeriumi kaudu võimalik saada."

Pevkur soovitas ka Ukrainasse sõitvatel inimestel anda riigile teada – kasvõi välisministeeriumi vastavates kanalites – et nad on sinna läinud. "Sellepärast, et kui minnakse anonüümselt, siis ei saa ka Ukraina kaitsevägi anda meile lisainfot, kui keegi eestlastest on seal näiteks viga saanud," rõhutas ta.

Rääkides endisest kaitseväelasest Ivo Jurakust, kelle hukkumine reedel avalikuks sai, ütles Pevkur, et Eestile teatas sellest Ukraina kaitsevägi.

Sealt edasi käivitusid konsulaartoimingud, kaitseminister avaldas Juraku perele kaastunnet ja kaitseväegi saadab tema pere juurde ka psühholoogi. Lisaks aitab Eesti ka hukkunu surnukeha Eestisse toomisel.