Teadaolevalt on tegemist esimese eestlasega, kes on sõjas elu kaotanud.

Jurak võitles alates mullu sügisest Ukraina võõrleegioni koosseisus, teatas Postimees. 

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles ministeeriumi pressikonverentsil, et Ukraina kaitsevägi on Juraki surma neile kinnitanud.

"Tegemist oli vapra sõjamehega, kes seisis Ukraina vabaduse eest," ütles Salm.

"Eesti pole julgustanud inimesi sinna minema, individuaalselt on mehi sinna läinud, aga sellist julgustavat sõnumit me ei anna," vastas ta ERR-i küsimusele, kui palju Eesti kodanikke on Ukrainas praegu sõdimas.

2015. aasta lõpuni teenis Jurak kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise koordineerimise keskuses staabiohvitserina ning on varem teeninud ka Scoutspataljoni luureülemana ja Vahipataljoni staabiülemana.

MTÜ Vaba Ukraina teatel oli Jurak ka enim kaotusi kandnud Eesti välismissiooni Estcoy-8 liige Afganistanis. 

Ivo Jurak. Eestlane. Sõdur. Enim kaotusi kandnud Eesti välismissiooni Estcoy-8 liige. Ukraina vabaduse ja meie kõigi rahu kaitsja. Eesti esimene kaotus selles sõjas. Kurva uudisega algab tänane hommik.https://t.co/5uHvhP3kra

— MTÜ Vaba Ukraina (@SvenSalumets) March 10, 2023

Juraku tuttavad: ta oli rõõmsameelne ja abivalmis

Kõik "Aktuaalse kaameraga" rääkinud inimesed, kes Jurakut lähemalt tundsid, ütlesid, et ta oli rõõmsameelne, sõbralik ja abivalmis.

"Ma tunnen teda kuskil 1990ndatest, kui ta veel Kalevi pataljonis teenis. Aga rohkem koos teenisime 2000. aastatel, kui ma oli Scoutspataljoni ülem, ta oli mul pioneerirühma ülem. Tubli, asjalik ohvitser! 1990ndate põlvkonnast, kes vabatahtlikuna tulid sõjaväkke," rääkis brigaadikindral reservis Artur Tiganik.

Mõni kuu tagasi käis Jurak Kaitseliidu raames Eestis noori õpetamas ja oma Ukrainas saadud kogemusi jagamas. Neid inimesi, kes tema rindele minekust teadsid, võis lugeda ühe käe sõrmedel. 

"Seda ma ei teadnud, et ta on seal, aga ta on sellist tüüpi, kes on selleks võimeline," ütles Tiganik. "Ta oli pioneeriohvitser oma erialalt, väga [hästi] tundis oma eriala. Tegi kõik, mida vaja oli, eksperimenteeris alati... Tema peale võis kindel olla, kui tema midagi tegi, siis oli korralikult tehtud," ütles Tiganik.

Riik aitab surnukeha kodumaale tuua

Nii välis- kui ka kaitseministeerium kinnitasid, et aitavad lahkunu kodumaale tagasi tuua. Sõjaväelist matust talle siiski ei korraldata.

"Ta tuuakse sealt ära täpselt samamoodi nagu teised tsiviilisikud, kes välismaal hukkuvad: Eesti riigi abiga. Kaitseministeeriumil ja kaitseväel on Ukraina kaitseväega juba kontaktid loodud, välisministeeriumi konsulaarinimesed sellega tegelevad ning katsume kõigepealt leida lahenduse, kuidas ta Eestisse tuua ja sõnum lähedastele on kindlasti see, et me aitame," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.  

Hukkunud Juraki lähedastele avaldasid kaastunnet välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Hanno Pevkur. Pevkuri sõnul pakutakse tema perekonnale ka psühholoogilist abi.

"Ta on teadaolevalt alates täiemahulise agressiooni algusest esimene hukkunud Eesti kodanik. Me mälestame teda. Me seisame riigi ja rahvana Ukraina kõrval. Eesti Vabariik osutab vajalikku konsulaarabi seoses Eesti kodaniku surmaga," teatas välisminister Reinsalu.

Kuivõrd Ukrainas sõdijad on Eesti riigi jaoks eraisikud, siis kaitseministeeriumi vaatest neile kodumaal erikohtlemine osaks ei saa.

"Me kindlasti ei taha julgustada teisi Eesti inimesi sinna sõdima minna. See on väga ohtlik loomulikult igale üksisikule, aga ta on päris ohtlik ka Eesti julgeoleku jaoks. Palun ärge minge. Ja seetõttu ka me sellist riiklikku matust, kaitseväelist matust ei korralda, matmisega tegeleb perekond," ütles Salm.

Ukrainas sõdivate eestlaste arv ei ole täpselt teada, ametkondade hinnangul on neid mõned kümned.