Oluline pühapäeval, 12. märtsil kell 22.35:

- Türgi hinnangul pikendavad osapooled Ukraina viljaekspordi lepet 18. märtsil;

- Ukraina politsei väitel korraldasid Vene väed Donetski oblastis tsiviilelanike vastu 48 rünnakut;

- Venemaa väitel tapsid Vene sõdurid Donetski oblastis ööpäeva jooksul üle 200 Ukraina sõduri;

- Briti luure: Vene väed kannavad ebatavaliselt suuri kaotusi

- ISW: Putin on kaotanud kontrolli Venemaa inforuumi üle;

- Zalužnõi ja Milley arutasid Ukraina toetamist relvadega;

- Kiievi võimudel kulus kolm päeva Venemaa hüperhelikiirusel lendavate rakettide Kinžal tekitatud kahju likvideerimiseks;

- Ukraina andmeil kaotas Venemaa teist päeva järjest üle tuhande sõjaväelase;

Türgi hinnangul viljalepet märtsis pikendatakse

Türgi kaitseministri Hulusi Akari hinnangul pikendatakse 18. märtsi tähtajast edasi lepet, mille alusel saab Musta mere kaudu eksportida Ukrainast vilja.

Ankara on varem teatanud, et tegutseb leppe pikendamise nimel. "Eraldi peetavatel kõnelustel Ukraina ja Venemaaga me näeme, et mõlemad pooled lähenevad küsimusele positiivselt. Me usume, et jõuame positiivse lahenduseni," ütles Akar.

"Me oleme seisukohal, et leppe kehtivust pikendatakse 18. märtsil," lisas ta.

ÜRO ja Türgi vahendatud viljalepe sõlmiti Ukraina ja Venemaa vahel eelmise aasta juulis, et vältida ülemaailmset toidukriisi. Leppe alusel saab Ukraina vilja eksportida turvaliselt kolmest sadamast.

Lepet pikendati novembris 120 päeva võrra ning kui ükski osapool sellele vastu pole, siis pikendatakse seda uuesti 12. märtsil.

Moskva on aga juba vihjanud, et nõustub pikendamisega üksnes siis, kui leppega kõrvaldatakse Venemaa enda eksporti mõjutavad piirangud.

Lääneriigid pole otseselt võtnud sihikule Venemaa põllumajandustoodete eksporti, kuid Moskva ütleb, et sanktsioonid maksetele, logistikale ja kindlustussektorile piiravad riigi võimet oma vilja ja väetisi eksportida. Venemaa on ka kurtnud, et Ukrainast eksporditav vili läheb jõukatesse riikidesse.

Ukraina politsei: Venemaa korraldas ligi 50 rünnakut tsiviilelanike vastu

Venemaa korraldas viimase päeva jooksul Donetski oblastis tsiviilelanike vastu 48 rünnakut, teatas Ukraina politsei.

Politsei teatel jäi rünnaku alla 15 linna ja muud asulat, nende seas Bahmut, Konstjantõnivka ning Avdijivka.

Politsei väitel ründas Venemaa oblastit S-300 rakettide, lennukite, Gradi ja Uragani mitmikraketiheitjate, samuti suurtükkide ja tankidega.

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles oma igapäevases ülevaates, et kaks tsiviilelanikku sai surma ja neli inimest sai haavata.

Ägedaimad lahingud käivad jätkuvalt Bahmuti juures ning Venemaa liigub aeglaselt edasi linna endale võtmiseks.

Venemaa väitel tapsid Vene sõjaväelased Donetski oblastis üle 200 Ukraina sõduri

Venemaa kaitseministeeriumi teatel jätkasid Vene väed sõjalist operatsiooni Ukrainas Donetski oblastis. Ministeeriumi väitel tapsid Vene sõjaväelased viimase ööpäeva jooksul üle 220 Ukraina sõjaväelase, vahendas Reuters.

Ministeerium lisas, et hävitati Ukraina jalaväe lahingumasin, kolm soomustatud lahingumasinat, seitse sõidukit, samuti D-30 haubits.

Reuters märkis, et ei ole saanud Venemaa kaitseministeeriumi väidetele sõltumatut kinnitust.

Nii Ukraina kui ka Venemaa võimud on teatanud vastaspoolele märkimisväärsete kahjude tekitamisest, aga täpsemaid numbreid on olnud keeruline kontrollida.

Ukraina teatas laupäeval, et eelneva ööpäeva jooksul sai võitluses Bahmuti pärast surma või haavata üle 500 Vene sõjaväelase.

Briti luure: Venemaa kannab ebatavaliselt suuri kaotusi

Briti sõjaväeluure pühapäeval avaldatud raporti kohaselt kannavad Vene väed praegu Ukrainas ebatavaliselt suuri kaotusi.

Ehkki Vene väed kaotavad hulgaliselt elavjõudu, on Venemaa suurimate ja rikkaimate linnade Moskva ja Peterburi elanikkond seni sõjakaotustest suuresti puutumata, märki Briti luure. Eriti on suudetud kaotustest isoleerida Vene eliidi hulka kuuluvaid perekondi, lisati ülevaates.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 11 March 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/Q556veYzIS

#StandWithUkraine pic.twitter.com/RTRuEc0HP5

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 12, 2023

Paljudes Venemaa idapoolsetes regioonides on sõjasurmade arv protsentuaalselt elanikkonna suurust arvestades 30 korda kõrgem kui Moskvas. Kõige suuremaid kaotusi kannavad aga etnilised vähemused – nii olevat Astrahani elanikkonnast sõjas hukkunutest 75 protsenti seal elavad kasahhid ja tatarlased, väitis Brit luure. Selle hinnangul jääb jõukama ja mõjukama elanikonna sõjakaotustest isoleerimine Venemaa juhtkonna jaoks eesmärgiks ka edaspidi.

ISW: Putin on kaotamas ülemvõimu inforuumis

Venemaa president Vladimir Putin on kaotanud kontrolli riigi infovälja üle, väidab Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) oma laupäevaõhtuses ülevaates, viidates Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnadele.

Zahharova tunnistas laupäeval peetud infosõja teemalisel arutelul, et Kreml ei suuda saavutada samasugust võimu inforuumis nagu oli Nõukogude Liidu Teise maailmasõja aegsel juhil Jossif Stalinil. Vene välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on selle põhjuseks Kremli eliitide omavaheline võitlus, vahendas ISW.

Selline avaldus annab kinnitust väidetele, et Putini siseringis käib võimuvõitlus, et Putin on kaotanud kontrolli Venemaa inforuumi üle erinevatele poolsõltumatutele tegutsejatele ning et Putin ei suuda kontrolli Venemaa inforuumi üle tagasi võtta, leidis ISW.

Instituudi sõnul on teadmata, mis Zahharova, kes on kogenud esineja, tunnistas avalikkuses selliseid probleeme.

Zalužnõi arutas Milleyga relvatarneid

Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi arutas USA Staabiülemate Ühendkomitee juhi Mark Milleyga võimalikke uusi relvatarneid, sealhulgas õhukaitserelvastuse saatmist.

"Mul oli telefonivestlus kindral Mark Milleyg. Arutasime mitmeid olulisi teemasid. Rääkisin detailselt Ukraina kaitsevajadusi laskemoona ja varustuse osas.. Rõhutasin vajadust tugevdada meie õhukaitset," kirjutas Zalužnõi sotsiaalmeediakanalis Telegram.

Ukraina väejuht märkis ka, et informeeris USA relvajõudude juhatajat olukorrast rindel.

Kindralid lubasid hoida omavahel kontakti.

Kiievil kulus kolm päeva Kinžali raketitabamuste likvideerimiseks

Ukraina pealinna Kiievi võimudel kulus kolm päeva, et teha korda Venemaa neljapäeval Venemaa korraldatud õhurünnakuga tekitatud kahjud.

"Soojavarustus Kiievis on taastatud. Elektrit ja vett antakse kõigis linnaosades, linna infrastruktuur töötab taas normaalselt," teatas linnavalitsus pühapäeval.

Taristu kahjustuse põhjustasid Venemaa hüperhelikiirisel lendavad raketid Kinžal, mis neljapäeva hommikul Kiievit tabasid. Plahvatused lõhkusid kommunaaltaristut, linnas jäi 40 protsenti elanikest ilma kütteta.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas üle tuhande sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates sissetungi algusest eelmise aasta 24. veebruaril ja selle kohaselt kaotasid Vene relvajõud teist päeva järjest üle tuhande sõjaväelase ööpäevas: 

- elavjõud umbes 159 090 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

- tankid 3466 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 6769 (+7);

- lennukid 304 (+0);

- kopterid 289 (+0);

- suurtükisüsteemid 2487 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 493 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 259 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2108 (+0)

- tiibraketid 907 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5348 (+4);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 242 (+2). 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.