"Mulle tundub, et see oli selline vastuhääletamise valimised, mitte niivõrd mingite poliitikate toetamine. Valijad tahtsid midagi ära hoida. Ja Reformierakond tabas selle ära õigel hetkel ja kasutas selle enda jaoks heas mõttes ära," ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

"Need olid sõjaaja valimised. Need olid hoopis teistsugused kui tavaliselt, sest inimesed pidid kaaluma seda, keda me tahame oma riiki esindama, kui olukord läheb raskeks. Nad tahtsid, et sõjaajal neil oleks kindel juht ja hea juht oleks siis Kaja Kallas," sõnas politoloog Anna Karolin.

Reformierakonna valimistelt teenitud 37 saadikukohta riigikogus üllatasid neid endidki. On see aga valijate tingimusteta armastus või hüppasid nende selja taha ka varem näiteks konservatiive toetanud?

Disainer Mihkel Ronk peab end keskmiseks valijaks, kes ei tea poliitikast väga palju, ent suhtub sellesse kirglikult. Näiteks enne valimisi lõi ta mitu lihtsat veebimängu, mis pilasid nii konservatiivseid erakondi kui ka pealtnäha suvaliselt muutuvaid erakondade reitinguid.

"Ma valisin Reformierakonda, kahjuks. Ma olen Reformierakonda tegelikult valinud kahjuks juba päris mitu korda, sest tegelikult tahaks ma valida hirmsasti sotse. Mulle tundub, et seal on valdavas enamuses inimesed, kellel on süda õigel kohal ja kes tegelevad /.../ võrdõiguslikkuse küsimustega ja sellega, et inimesed, kes on ühiskonnas nõrgemal positsioonil, saaksid elus hakkama ja mulle on see üldises mõttes väga sümpaatne ja oluline," rääkis Ronk.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) ei valinud ta hirmust EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse võimaliku tagasituleku ees ning sotsiaaldemokraatide võimaliku kehva tulemuse pärast.

"Hoolimata kõigist küsitlustest oli tõesti hirm, et äkki siis minu jaoks tumedad jõud teevad seekord parema tulemuse ja EKREIKE tuleb tagasi. Eks ta praegu oli kriisiolukord ja tuli kriisiolukorras niimoodi reageerida. /.../ Ma kartsin, et sotsid teevad sellise tulemuse, nagu nad tegid," põhjendas Ronk.

Politoloog Anna Karolini hinnangul on Reformierakonna suur edu tekitanud küsimuse, kas inimesed hääletasid erakonna poliitika poolt või teiste erakondade vastu.

"Mulle jäid väga elavalt meelde Kaja Kallase esimesed sõnad, kui need tulemused tulid – et see oli Reformierakonna suur võit. Mulle tundub, et see ei olnud Reformierakonna suur võit, vaid pigem isegi võit EKRE vastu. Inimesed andsid tõesti palju hääli Reformierakonna poolt, aga küsimus on, kas see oli Reformierakonna enda poliitikate tõttu või inimesed tundsid, et see olukord pani neid sinna, et nad otsekui pidid hääletama," kommenteeris ta.

Kuigi valima tuli rohkem inimesi kui kunagi varem, kaotas Isamaa eelmiste valimistega võrreldes viiendiku oma häältest. Kuhu need siis kadusid?

"Ma arvan, ikkagi võitjate poolele. Oli seal Eesti 200 valijaid kindlasti palju, kindlasti läksid osad inimesed valima Parempoolseid ja pakun, et Reformierakonda," ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

"Üsna ennenägematu olukord, kus Isamaa on saatnud valitsusse delegatsiooni, kaks ministrit, kellel on n-ö eriülesanne. Väga kindlad teemad, millega nad peavad tegelema, mida nad peavad vedama ja mis ei ole lihtsalt suvalised teemad, vaid on n-ö erakonna valimisteks valmistumise põhiteemad, ja nad on nendega kõvasti pildis, aga nad ei saa lähedalegi isegi 1000 häälele, ei saa 500 häält. Need teemad järelikult ei olnud prioriteetsed. Valdavalt paistab, et inimesed tajusid seda ikkagi ebaõiglasena, et kolmelapselised ja enamaga saavad ebaproportsionaalselt nii palju suurema toe," kommenteeris Jaagant.

"Inimesed võib-olla ütlesid, et me ei tahagi nii palju toetusi, me tahame mõistlikku riigivalitsemist. See praegune Isamaa konservatiivsus ei ole ju väga avatud, see ei ole väga pehme ja mingis mõttes selliseid rahvuslikke väärtusi edendavad ju ka paljud teised. Ma arvan, et nüüd, sõja ajal, taas ka Reformierakond, sest kindlasti räägitakse väga palju kaitsetahtest, koostööst, Eesti kultuurist, mitte viisil, et me teeme teile 8000 eurot trahvi," arutles Anna Karolin.

Politoloog tunnistas, et Eesti 200 ideoloogiast pole ta veel aru saanud. "Mulle tundub, et seal on natuke sellist tsentristlikku või sotsiaaldemokraatlikku vaadet, mida võib-olla esindabki Kristina Kallas, ja siis seal on ju terve hunnik ettevõtjaid, kes on väga parempoolsed ja väga majanduslikult liberaalsed, ja seega selle erakonna ideoloogia on väga ebaselge," selgitas ta.

Karolini hinnangul toetasid paljud inimesed Eesti 200 pettumusest seniste erakondade vastu. "Ollakse natuke pettunud, et ma olen ju pikalt valinud kedagi teist ja nad on midagi teinud, aga mitte piisavalt ja nüüd on siin see uus jõud, äkki nemad."

Eesti üks teenekamaid omavalitsusjuhte, Järva vallavolikogu aseesimees Jüri Ellram on Isamaa erakonnas olnud üle 30 aasta. Ta on oma koduerakonna juhtimisstiili suhtes väga kriitiline ja näeb häältekadu just selles.

"Kui natukene on eriarvamused, siis me sisuliselt ikka diskussiooni erakonna sees ei tee. Me hakkasime ehitama kaks aastat tagasi, kui Tartus oli üldkogu, valimisprotsessi ja pärastised sündmused on viinud selleni, et on poliitmaastikule tekkinud parempoolne erakond. Eks see jättis oma jälje. Praktiliselt Isamaad Järvamaal ja Viljandimaal ka enam ei ole," rääkis Ellram,

Ta loetles Isamaast lahkunud käilakujusid – Lavly Perling asutas Parempoolsed, Margus Tsahkna liikus edukalt erakonda Eesti 200 ja Pipi-Liis Siemann Reformierakonda. Ta leiab, et Isamaa juht Helir-Valdor Seeder peaks võtma nõrga valimistulemuse eest vastutuse.

"Valus on kuulata, et kõik on võitnud valimistel, süüdi nagu keegi ei ole või süüdi on kõik teised. Kui sa oled ikkagi tipptasemel juht, siis sa teatud asjade pealt ka vastutad," ütles ta.

Elupõline õpetaja Eveli Kull töötab nüüd Paides raamatukoguhoidjana. EKRE-ga liitus ta poolteist aastat tagasi. "Ma arvan, et EKRE on rohkem inimsõbralikum, mõtleb rohkem tavainimese peale ja tema eest hoolitsemise peale nii maal kui linnas," selgitas ta EKRE toetamist.

Kulli hinnangul peaks erakond nüüd sisuliselt analüüsima, miks tulemused oodatust nõrgemaks jäid.

"Ma ei oska nüüd öelda, kui palju midagi valesti tehti. Eks iga samm peaks olema ette mõeldud, iga samm peaks olema ka tagantjärele uuesti üle mõeldav. Aga ju siis olid mõned vead, mis panid inimesi kahtlema oma valikutes," ütles Kull.

Urmas Jaagant viitas, et Martin Helme verbaalne laupkokkupõrge kaitseväe juhataja Martin Heremiga võis EKRE-lt hääli ära viia, sest erakonna toetajate seas on palju kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, kes hindavad Heremit väga kõrgelt, mistõttu temaga tülinorimine oli viga.

"Kindlasti EKRE jaoks ei mõjunud hästi selline karm retoorika Ukraina aitamise suunal. Eesti inimesed on valmis üsna paljust loobuma või natukene rihma pingutama selleks, et ukrainlasi aidata. Mulle tundub, et siin on mõned erakonnad alahinnanud seda. Paistab, et laiemalt toimetulekuküsimused ei tõusnud kuidagi nende valimiste põhiküsimuseks," rääkis Jaagant.

Ta leiab, et kõik kolm opositsiooni jäänud erakonda peaksid tõsiselt järele mõtlema, mida nad valesti on teinud, et ei suutnud oma valijaid piisavalt kõnetada.

Mida uuelt valitsuselt oodatakse?

"Ma arvan, kindlasti julgeolekuvaldkond, Ukraina jätkuv toetamine on sellised teemad, kus ma eeldan, et oodatakse, et kõik läheb edasi just nagu seni. Ehk siis kaitsekulusid tõstetakse. /.../ Kindlasti on ka neid inimesi, kes ootavad eelarvepoliitiliselt sellist vana head Reformierakonda. Ma ei usu, et see oleks võimalik praeguses majandusolukorras päriselt," räkis Jaagant.

"Meil on üks tegemata töö. Omavalitsused läksid sellega kaasa – haldusreformi tegime ära, jutt oli see, et kohe vaatame üle ka omavalitsuste tulubaasi, aga tegelikult ju kahjuks seda üldse tehtud ei ole. /.../ Praegu on ikka väga valus kuulata koolide sulgemisest, lasteaedade sulgemistest, raamatukogud, kultuurimajad. Seda me peame suutma hoida," sõnas Ellram.

"Toetused peredele, selle teema võiks kuidagi õiglaselt ja kiiresti ära lõpetada. Kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse teema – aasta on 2023, saage üle, tehke ära, pange lukku, liigume edasi," ütles Ronk.

Karolin leiab, et kui uus koalitsioon väga paremliberaalset joont ajama hakkab, võib see pettuma panna nii need tuhanded kehvemal järjel olevad kui ka konservatiivsema maailmavaatega inimesed, kes oma hääle loodavale koalitsioonile andsid.

"Need majanduslikud mured, mis inimestel on ja mille pärast toetus EKRE-le ja Keskerakonnale ka on suur, on ikkagi kõik sotsiaalmajanduslikud mured, regionaalsed mured. Reformierakond on olnud kõige pikemalt valitsuses olnud erakond, kes on aastaid teinud poliitikaid, kus on valdkondi, mis on süsteemselt alarahastatud. /.../ Selle asemel, et meil on väga kõrge kolmanda lapse toetus, me ei ole väga pikalt tõstnud oma toimetulekutoetust, me ei ole seda ka kunagi indekseerinud, mis tähendab, et see on täiesti naeruväärselt madal, kuigi see on mõeldud päriselt meie ametlikult kõige vaesematele elanikele selleks, et vaesusest välja saada," selgitas Karolin.