Parempoolsed seisid ainsana valimiskampaania ajal tasakaalus riigieelarve eest ning ütlesid selgelt välja, et uuel moodustataval valitsusel tuleb alustada kulude kärpimisest ning negatiivse lisaeelarve koostamisest. Loetud päevad pärast valimis selgus, et ka teised erakonnad mõistsid olukorra tõsidust, kuid see ei takistanud neil valijaid meelitada uute laustoetuste ja rahakülvi lubadustega.

Kui sündiv valitsus riigieelarve tasakaalu viimiseks midagi ette ei võta, siis kasvab Eesti riigi võlakoormus 2026. aastaks juba üle veerandi (26 protsenti) SKP-st ning intressimakse ulatub ca 300 miljoni euroni aastas. Seepärast on heameel, et mõistuse häält on siiski kuulda võetud ning kokkuhoid ja kärped said valitsuskõneluste avateemaks. Seejuures tuli viimaks ka avalikkusele tunnistada, et juba sel aastal on Eesti riigieelarve ca miljardi euroga sügavas defitsiidis.

Kuna loodaval Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusel on potentsiaal ja hea võimalus võimul püsida järgmised neli aastat (kahtlemata on see nii Reformierakonnaga), siis uue koalitsiooni esimene prioriteet peab lähiaastatel olema riigirahanduse korda tegemine ja riigieelarve jooksevkuludes tasakaalu viimine. Uute kulukate valimislubaduste ellu viimisega jõuab uus koalitsioon tegeleda ka hilisematel valitsemisaastatel, mil riigirahandus taas järje peal ning majandus on pöördunud kasvule.

Praegu tuleb koalitsiooniläbirääkijatel mõneks aastaks lükata kõrvale kõik valimiste eelsed ulmelised ning ülikallid lubadused, mille negatiivne kogumõju riigieelarvele oli vastavalt rahandusministeeriumi analüüsile sotsidel -3,5 miljardit eurot, Eesti 200-l -1,9 miljardit eurot ja Reformierakonnal -1,6 miljardit eurot. Võrdlusena toon siinkohal välja Parempoolsete lubaduste summa, mis oli ainsana plussmärgiga (+0,3 miljardit eurot) ning ei eeldanud riigi kulutuste suurendamist.

EL-i eelarvereeglid kutsuvad korrale, kuid makse tõsta ei tohi

Eelmisel nädala teatas Euroopa Komisjon, et juba järgmisest aastast hakkavad 2020. aasta koroonakriisi ajal lõdvendatud eelarvereeglid uuesti kehtima. Seega Euroopa Liidu eelarvereeglitest pääsu ei ole - 2012. aasta märtsis leppisid 25 EL-i riiki kokku finantsjuhtimise põhimõtetes, mille kohaselt peab riigi valitsussektori eelarve olema keskpikas perspektiivis (st 4–5 aastat) tasakaalus või ülejäägis. See on väga hea eesmärk uuele sündivale koalitsioonile!

Lihtne ja kiire lahendus riigieelarve defitsiidele ei peitu maksukoormuse tõusus. Mistahes uued maksud ning seniste maksude tõusud vähendavad riigi majanduskasvu - selleni viivad nii uute kapitali- ja varamaksude kehtestamine kui ka tööjõu- ja tarbimismaksude tõstmine. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks nende maksude pealt võimalik koguda kokku kõigest 100 miljonit eurot aastas, mis ei lahenda ligilähedaseltki praegust riigieelarve defitsiiti ning viib hoopiski majanduse jahtumiseni ja maksulaekumiste languseni. 

Parempoolsed on seisukohal, et riigi maksu- kui ka eelarvepoliitika peavad toetama ja soodustama jõukuse kasvu ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist. Maksukoormus (eriti tööjõu maksustamine) on Eestis niigi kõrge ning seetõttu peab hoopis üldist maksukoormust langetama - maksupoliitika ülesanne on ettevõtlust ergutada, mitte pidurdada. Samuti peame säilitama oma senise konkurentsieelise – rahvusvahelises võrdluses lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi.

750 miljoni euro lõikamine on tehtav

Parempoolsed on nii valimisprogrammis kui ka sügisel avaldatud kärpekavas toonud välja terve rea kokkuhoiukohti, mis on heaks juhiseks sündivale koalitsioonile, et viia ellu vajalikud kärped (750 miljonit eurot) riigieelarve tasakaalu kiireks taastamiseks.

Esiteks tuleb koheselt tagasi pöörata populistlikud kulud käesoleva eelarves, mille ainsaks eesmärgiks on võimul olevate erakondade reitingu tõstmine. See tähendab tulumaksuvaba miinimumi tõusu edasi lükkamist, ebaõiglastest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavatest 850-eurostest peretoetustest ja katuserahadest loobumist, valitsuse reservfondi kahandamisest eelmise aasta tasemele, tasuta ühistranspordi projekti lõpetamist ning laiemalt riigi jagatavate toetuste üleminekut rangelt  andme- ja vajaduspõhiseks. Nii on võimalik kokku hoida sadu miljoneid eurosid maksumaksja raha.

Teiseks annab kriis hea võimaluse riigisektori korrastamiseks ning headel aegadel kogunenud ballastist vabanemiseks. Kohe tuleks algatada riigi tegevus- ja kuluaudit, peatada ametnikkonna kasv ja vajutada pidurit küsitava väärtusega õigusloome vohamisele. Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada kaasaegse e-riigi võimalustega ning olemasoleva ametnike ressursiga. Mitte palgata neid kümnete kaupa juurde, nagu hiljuti seoses uute peretoetustega juhtus.

Kolmandaks on saabunud parim aeg käivitada pikalt oodatud riigireform, vähendades seeläbi haldus- ja tööjõukulusid, ning minna targale e-riigile kohaselt üle andmepõhisele riigihaldusele. Selleks tuleb kattuvate ülesannetega ametid ühendada, koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvaks ning anda võimalikult palju ülesandeid üle erasektorile, mis ergutab majandust. Samuti tuleks käivitada riigiettevõtete erastamine ning kaasata senisest rohkem eraraha võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisse. Nii saame riiki tervikuna tõhusamaks muuta ja pakkuda paremaid teenuseid just seal ja sellisel viisil, nagu inimesed neid päriselt vajavad.

Suurim kokkuhoiu koht - toetused rangelt andme- ja vajaduspõhiseks 

Riigieelarve kokkuhoiule viib läbimõeldud riigijuhtimine, kus aidatakse neid, kes seda tõeliselt vajavad ning lastakse ülejäänutel enesele ise elus teed rajada. Selleks, et maksumaksja raha sihitult laiali ei loobitaks, tuleb riigi jagatavate toetuste määramisel minna üle andme- ja vajaduspõhiseks. Samuti tuleb ära lõpetada toetuste indekseerimine, mis koormab riigieelarvet liigselt läbi toetuste automaatse suurenemise - seda eriti toetuste puhul mida suunatakse poliitiliste otsustega sihtgruppidele ning mille puhul pole tegemist toetuse saajate põhisissetulekuga (erinevalt pensionitest).

Parempoolsed on veendunud, et ka laiemalt on aeg targale e-riigile kohaselt minna üle andmepõhisele riigihaldusele. Kui maksuamet teab meie kulusid-tulusid sendipealt ning tuludeklaratsiooni esitamine võtab vaid paar minutit, ei tohiks inimeste toetusvajaduse hindamine riigile kuidagi üle jõu käia.

Täna valitseb olukord, kus riigil on elanike kohta küll väga palju andmeid, kuid nende ristkasutamine valdkondade vahel on takistatud. Kuigi inimeste toimetuleku hindamiseks ja toetuste/teenuste määramiseks vajalikud andmed on erinevates andmebaasides olemas, ei saa neid tehnoloogiliste ja õiguslike piirangute tõttu eesmärgipäraselt kasutada.

Seega tuleb sündival koalitsioonil lõpetada laustoetused ja nende indekseerimisest johtuv rahakülv ning otsida märkimisväärset eelarve kokkuhoidu täpselt sihitud vajaduspõhistest toetustest. Alustada tuleb tänaste tõkete eemaldamisest, mis ei lase tegelikke abivajajaid välja sõeluda.

Riik peab oma ülesannete täitmisel käituma säästlikult ja mõistlikult. Viimased valitsused on sellest põhimõttest taganenud, tehes ühe rumaluse teise järel. Suhtumine, et pärast valimisi tulgu või veeuputus, meid täpselt sinna viibki, sest kord juba vastu võetud seadusi tuleb nüüd kokkuhoidude saavutamiseks ümber pöörata ning halbade otsuste tagajärgedega tuleb tegeleda veel kaua. Samal ajal suureneb eelarve defitsiit ning tühjeneb riigi rahakott.