Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski ütles, et kui Ukraina esitab Venemaale kahjunõude ning venelased selle täies mahus tasumisest keelduvad, saaks külmutatud varaga Venemaad survestada.

"Et jõuda venelastega kokkuleppeni kahjude hüvitamiseks. Kui siis seda ei tehta, siis me näeme õiguslikke võimalusi kasutada külmutatud varasid kahju hüvitise ettemaksuks," selgitas Veski.

Veski lisas, et kuigi Eesti sooviks, et Euroopa Liidus laiemalt leitaks lahendus, kuidas külmutatud Vene vara Ukraina hüvanguks kasutada, siis kõigi liikmesriikide vahel kokkuleppe sõlmimine on aeganõudev. Eesti võiks oma seaduse valmis saada kiiremini ning see saaks olla teistele riikidele eeskujuks.

"Siin me tõesti näeme seda võimalust, et me saame eelnõu juba lähikuudel valmis. Meil on justiitsministeeriumi poolt esialgne eelnõu paberil, aga kuna arutelud alles käivad, ei ole see sellises vormis, et me ta juba eelnõude infosüsteemi avalikkusele üles saaks panna," ütles Veski.

Eestis on kümnete miljonite väärtuses külmutatud Vene vara. Võrdluseks, sügise alguses hindas Maailmapank, et Ukraina üles ehitamiseks kulukus 350 miljardit eurot, hilisemad hinnangud ulatuvad 600 miljardi või lausa triljoni euroni.

"Seal me tõepoolest jõuame väga praktilise küsimuseni. Juhul, kui me ka Eestis võtame vastu seaduse, mis võimaldab nende kõigi tingimuste saabumisel vara ettemaksuna kasutada hüvituseks, siis saame Eesti-keskselt rääkida vaid nendest varadest, mis meil siin on näiteks meie pankades," sõnas Veski.

Euroopa Liidus praegu pigem arutatakse Vene vara investeerimist ning sealt saadud tulu kasutamist Ukraina hüvanguks.

"Kas ja kuidas oleks võimalik need panna raha teenima ilma, et need vahetaks omanikku. See on põhiprobleem sanktsioonide all varade puhul. Nad on küll külmutatud, aga nende omandisuhe ei muutu. Neid ei saa lihtsalt kellelegi kolmandale ära anda," selgitas välisministeeriumi ametnik.