Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask ütles ERR-ile, et prioriteete on politsei ja prokuratuur pidevalt seadnud.

"Just selleks, et ühtlustada seda mõistmist üle riigi ja et see oleks aus ja avatud," selgitas Kask, kelle sõnul ei suuda ükski riik menetleda kõiki kuritegusid. "Ja ma arvan, et see ei peakski nii olema. Ma peame igal juhul sihistama oma tegevuse just nendele kuritegudele, millel on mõju," sõnas Kask.

Prioriteetseid valdkondi seisab juhises üksteist. Nende sekka mahuvad organiseeritud narkokuriteod, inimkaubandus, riigivastased kuriteod, lähisuhtevägivald, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, alaealiste toime pandud kuriteod, küberkuriteod, rahvusvaheline finantssektori rahapesu, suure kahjuga majanduskuriteod, raske korruptsioon ja keskkonnakuriteod. Kõigi nende valdkondade jaoks on määratud vastutavad prokurörid.

"Kui me räägime näiteks valgekrae majanduskuritegevusest, siis inimene nende kuritegude mõju ilmselt nii selgelt ei tunneta, kui näiteks oma varastatud muruniidukit," sõnas Kask. "Aga läbi riigi majanduse ja julgeoleku mõjutavad need rasked kuriteod tavalise inimese toimetulekut palju enam kui see varastatud ratas või muruniiduk."

Jalgratas võib jääda otsimata

Niisiis on juhises ka teine nimekiri. Sinna kuuluvad ähvardamine; kehaline väärkohtlemine, millest paraneb vähemalt nelja nädalaga; vargus, kui kahju ei ületa 40 000 eurot; väiksem kelmus ja arvutikelmus; samuti asja omavoliline kasutamine; avaliku korra rikkumine; omavoliline sissetung; dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine.

Need on kaasused, mille puhul lõpetatakse kriminaalmenetlus kahe kuu jooksul, kui teo toimepanija tuvastamiseks puudub perspektiiv või kui tema otsimine peale kuluvat ressurssi arvestades otstarbekas.

Saskia Kask tõi näiteks poevargused, mis moodustavad kõigist vargustest enam kui poole.

"Enamasti on siin sotsiaalsed probleemid," selgitas Kask "Seal on toimetulekuraskustega inimesed, vaimse tervise probleemidega inimesed, sõltuvusprobleemidega inimesed, kes neid tegusid toime panevad. Ja siin, tõepoolest, pole kriminaalmenetlusega mitte kuidagi võimalik neid probleeme lahendada ja neid põhjuseid ravida."

Kask juhtis tähelepanu, et ehkki kuriteo piir algab 400-eurosest vargusest, peab kuriteona menetlema ka korduvat vargust. "Isegi, kui inimene varastas iga kord näiteks ühe mandariini," märkis Kask ning lisas, et taolise varguse puhul võivad menetluskulud küündida tuhandete eurodeni.

Prioriteedid võivad muutuda

Kuid kannatanul võib olla üsna kehv kuulda, et tema ratast või muruniidukit enam ei otsita. Saskia Kase sõnul peab aga ausalt hindama, kui tõenäoline pahategija leidmine on.

"Ja me peame võtma selle aja, et inimesele selgitada, miks me tema muruniiduki vargusega piisavalt kiiresti ei tegele. Ja andma siis nõu, kuidas oma vara ka paremini kaitsta," märkis Kask.

Ta tõi näite kauplustest, kes varaste takistamise asemel neid lihtsalt jälgivad, et enne politsei poole pöördumist süstemaatilise varguse jagu tõendeid kokku koguda.

"Kauplused tõesti saavad ise oma vara paremini kaitsta, nad saavad kohe sekkuda või leida lahendusi, kuidas oma turvasüsteeme parandada," sõnas Kask.

"Ja meie jaoks hästi oluline, et inimesed ikkagi annaksid teada, kui on toime pandud kuritegu. Isegi kui me nende ootustele vastavalt ei reageeri," jätkas juhtivprokurör. "Siis me saame jälgida, kas on pead tõstmas mingi süsteemne kuritegevus, tuvastada trende, omada ülevaadet ja seeläbi luua tegelikult turvalisemat riiki. Ja kui me oleme tuvastanud kurjategijal vara, mis ei kuulu talle, siis me saame omaniku selle varaga taas kokku viia."

Peaprokurör Andres Parmase juhises seisab veel, et väiksema mõjuga kuritegudes võib toimepanija olla küll tuvastatud, aga kui menetluse mõju ja toimingutele kuluva ressursi tasakaalu arvestades ei ole uurimistoimingute läbiviimine otstarbekas, jäävad need ootele kuni vajalik ressurss leitakse. Lisaks juba nimetatud vargustele ja kelmustele käib selle suunise alla ka korduv ilma juhiloata sõitmine.

Saskia Kask ei usu, et halbade kavatsustega inimesed peaprokuröri suunistest innustust saavad. "Sest kui me näeme, et keegi tahab seda kuidagi ära kasutada või arvab, et nüüd on vaba voli panna toime kuritegusid, kui me näeme, et kuskil tõstab pead mingisugune kuritegevus, mis riivab kogukonna turvatunnet, siis loomulikult sellele politsei ja prokuratuur oma fookuse suunavad," sõnas Kask.