"Kriminaalkaristuse alampiiri tõstmine kahtlemata suurendaks varguste arvukust ning samuti keskmist summat. Nende mõjude kõrval tõstaks see muudatus ka koormust kaubandussektori turvateenistuste jaoks," ütles Prisma Peremarketi turvajuht Alar Olup. "Kuna varguskatsed on praeguses majanduskeskkonnas niigi oluliselt hoogustunud, teeb sellise muudatuse võimalikkuse üle arutlemine murelikuks," lisas Olup.

Ka Selveri sisekontrolli osakonna juhataja Katrin Kuusk tõdes, et kriminaalmenetluse alampiiri tõstmine 200 eurolt 400 eurole ei ole kaupmeestele sugugi hea uudis.

"Ilmselgelt toob see kaasa varguste ja kindlasti ka varastatud kauba mahu kasvu," märkis ta.

Kuuse sõnul näitab varguste  analüüs, et suure tõenäosusega läheb kaup järelturule müügiks odavamate hindadega kui kauplustes ning vargad arvestavad praegu üsna täpselt välja varastatava kauba hinna, et see jääks alla 200 euro ja nende suhtes kriminaalasja ei algatataks.

"Juba praegu ei suuda politsei ressursinappuse tõttu suurt osa avaldustest menetleda. Aga ega piiri tõstmine seda olukorda ei lahenda. Kui seni jääb menetlemise ootele palju üle 200-euroseid juhtumeid, siis edaspidi jääb ootele sama palju üle 400-euroseid vargusi. Kaupmeestel jääb see raha tagasi saamata, piiri tõstmise puhul siis kordades suuremates summades," tõdes Selveri sisekontrolli juht.

Sama ütles ERR-ile ka Lidli esindaja. "Suure tõenäosusega tooks piirmäära tõstmine endaga kaasa ka varguste suurenemise. Varguste arv ei pruugi tõusta, aga nende summa võib küll. Oleme juba täheldanud, et poevargad hoiavad tihti oma vargused natuke alla 200 euro, sest nad on praegusest piirmäärast teadlikud," märkis Lidli pressiesindaja Kaspar Kütt.

Samas Rimi turvajuht Kristian Randver leidis, et piirmäära tõstmine olukorda palju ei muudaks, kui säilib võimalus sarivargad kriminaalvastutusele võtta.

"Piirmäära tõstmine oli kaupmeeste enda ettepanek justiitsministeeriumile, aga seda tingimusel, et säiliks korduv varguste automaatne kriminaliseerimine alates kolmandast vargusest või kui korduvate varguste summa ületab ühe aasta jooksul 400 euro piiri.  Tõenäoliselt ei mõjuta see poevargusi suures plaanis kuigi palju, sest kogemus näitab, et sarivargad jõuavad selle summani küllalt kiirelt," tõdes Randver.

ERR-i venekeelne "Aktuaalne Kaamera" teatas esmaspäeval, et justiitsministeerium arutab kas võiks tõsta kriminaalasja algatamiseks vaja oleva rahasumma piirmäära seniselt 200 eurolt 400 euroni. Ministeeriumi hinnangul on 2015. aastast saadik kehtiv piirmäär ajale jalgu jäänud ja piirmäära tõstmine võiks kriminaalmenetluste arvu langetada aastas 1500 võrra.

Justiitsministeerium rõhutas siiski, et konkreetset plaani varastatud kaupade hinnale kriminaalkaristust nõudva ülempiiri seadmist või süstemaatiliste varguste dekriminaliseerimiseks ei ole. Ministeeriumi kinnitusel otsitakse kompromissi koos kaubandusettevõtete ja politseiga.