Mäe rääkis saates "Hommik Anuga", et oma praeguses ametis sai talle juba paari kuuga selgeks, kui suured on käärid selle vahel, mida Tallinnast loodetakse ja oodatakse, ja milline on tegelikkus. 

"Mul on sihuke tunne, et nad ei olegi siit (Tallinnast – toim) välja saanud. Tegelikult tuleks sõita 50 kilomeetri kaugusele Tallinnast," sõnas ta.

Mäe sõnul peaks ka riigikogu uurima, kuidas reaalne elu toimib. Ta tõi näiteks Põhja-Pärnumaa inimesed, kes on väga aktiivsed, toredad ja heade töökohtadega, kuid neid ei panda üldse tähele. Ajalehtedes ilmub järjest artikleid, mida kõike kinni pannakse. Kui aga täna mõistust pähe ei võeta, siis variseb nende valdade struktuur umbes kümne aasta pärast kokku ja seda kõike tuleb uuesti hakata üles ehitama.

"Kõik need vallad, kellel enam ei ole raha, et pakkuda seda kvaliteetset teenust, mida nad peavad pakkuma, kvaliteetset haridust. Ei suudeta lahti hoida raamatukogusid, kultuurimajasid, see on kõik meie elu osa. Mingil hetkel, kui see kõik on otsas ja inimesed on kõik kolinud Tallinnasse, seisavad tundide viisi sabas, et tööle jõuda, kuskil saab juba vesi otsa, siis hakatakse mõtlema sellele, et peame välja töötama regionaalpoliitika ja suunama inimesed maale tagasi," kirjeldas Mäe võimalikku tulevikku.

"Neid õpetussõnu, korraldusi, näpuga vibutusi tuleb päevas kümnete kaupa, aga nendel ei ole mitte mingit seost reaalsusega," lisas ta.

Rääkides paarikümne õpilasega väikekoolidest, mida järjest kinni pannakse, ütles Mäe, et tegelikult oli hariduses seni kõik hästi, kuni maksti toetust klassikomplektide pealt, sest siis ei olnud vahet, kas klassis õppis 24 või kaks õpilast, raha saadi ühtmoodi.

"See aga muudeti pearahaks ja see tähendab, et kui sul on klassis kaks last, siis sa saad 12 korda vähem raha kui need, kellel on klassis 24 last. Sellest hetkest hakkas kõik jooksma allamäge," lausus Mäe.

Põhja-Pärnumaa vallavanemana ei ole Mäe enda sõnul ebapopulaarsetest otsustest pääsenud, sest iga päev on laual paar-kolm ainult halba otsust, millest tuleb valida parim. Siiski leiab ta, et iga asi ei seisa raha taga, vaid on vaja tahtmist ja häid ettevõtjaid. Ta rõhutas, et tänapäeva maainimesed ei ole enam adra taga – nende tänapäevane traktor sõidab GPS-iga ja künnab ise ning nad naudivad kunsti, muusikat ja kirjandust.

Ehkki Mäe kiitis, et Põhja-Pärnumaa vallas on oma kontserdisaal ja kunstigalerii, puhas õhk ja ilus loodus ning lisaks peatselt ka üliodav elekter, siis hoiavad nad hinge kinni, et midagi kuskilt kokku ei kukuks, sest kogu infrastruktuur pärineb nõukogude ajast. 

"Kõik seisab nii-öelda liimiga koos, mingil hetkel see kollaps tuleb ja siis on vaja raha ja tunduvalt rohkem kui praegu. Võtame näiteks, et /.../ riik annab üksikisiku tulumaksust 11,96 protsenti tagasi vallale. Kui ta oleks üks protsent suurem, siis kõikide vallavanemate näod läheksid särama. See on ainult üks protsent. Aga seda ei ole siiamaani tulnud," rääkis vallavanem.

Mäe kinnitas, et ei kavatse tulevikus valimistel kandideerida ja poliitikas tal ambitsioone pole. Valda juhib ta nagu suurt ettevõtet, kus on 8000 töötajat. Tallinnast ja Tartust väljaspool on väga keeruline ellu jääda – olelusvõitlus toimub 24 tundi päevas.