The Kyiv Independent märgib, et Eesti on maailmas esirinnas Ukraina abistamisel ning toetanud Ukrainat enam kui protsendi ulatuses oma sisemajanduse kogutoodangust. Leht uuris Pevkurilt, miks Eesti on Ukraina nii suur toetaja.

"Ma võiks ka küsida, miks teised ei tee nii palju kui eestlased. Me kõik mõistame, et Ukraina ei võitle ainult enda ja Ukraina rahva eest. Nad võitlevad vaba maailma ja reeglitel põhineva maailma eest. Sellepärast me peame aitama Ukrainat nii palju kui suudame. Loomulikult, me teame, et Ukraina vajab seda abi väga," vastas kaitseminister.

Pevkuri sõnul on lisaks muule toele Eesti õpetanud välja 600 Ukraina jalaväelast. "Me oleme õpetanud välja ühe kompanii korraga, kolmel korral. Lisaks sellele meedikuid, snaipreid jne. Ma ei saa teile täpsemalt rääkida," lisas Pevkur.

In an exclusive interview with the Kyiv Independent, Estonian Defense Minister @HPevkur explains how Estonia is training Ukrainian soldiers. "We are doing three companies and altogether 600 infantry basic training," says Pevkur.

Read the full interview: https://t.co/WpYeLl3YXt pic.twitter.com/hiGlyWkbjW

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) March 19, 2023

Kuigi Ukraina on palunud lääneriikidelt hävituslennukeid, ei ole nende andmine Pevkuri sõnul niisama lihtne.

"Nii NATO riikide seas kui ka Ukrainas on ühine arvamus, et me ei saa lihtsalt saata hävituslennukeid või tanke, vaid me peame saatma ka võimekuse neid hooldada. Tankidega on see pisut lihtsam," rääkis ta.

"Hävituslennukite jaoks on vaja ka lennuvälju, hooldust, remonti, väljaõpet, inimesi, kes on valmis hävituslennukeid hooldama. Nende jaoks on vaja kütust. Selleks on vaja tankimislennukeid, seega on teil vaja õhutõrjet. See on kompleksne meede. Seega ei ole see nii lihtne, et lihtsalt võtad ühe hävituslennuki ja ongi kõik," lisas Pevkur.

Pevkuri sõnul on aasta aega sõda Ukrainas näidanud, et Venemaa armee ei ole 100 aasta jooksul muutunud.

"Esimese maailmasõja ja teise maailmasõja ajal kasutasid nad samasuguseid taktikaid, mis on kujuteldamatud julmused ja sõjakuriteod. Nad vägistavad lapsi, nad tapavad tsiviilelanikke. Selles mõttes ei ole Vene sõjasüsteemis midagi muutunud," rääkis ta.

"Ja teisest küljest me muidugi näeme, et raskekahurväge ja pikamaarelvi on ikka väga vaja. Kui me arvasime, et milline iganes uus sõda ka poleks, nagu kõrgtehnoloogiline sõda, siis see ei ole nii. See on ikka raskekahurväe võitlus," lisas Pevkur.

Kaitseministri hinnangul suudab Venemaa jätkuvalt ohustada ka NATO-t, kuna riigil on jätkuvalt piisavalt tulejõudu. "Mereväe ja õhujõududega suudavad nad oma armee üsna kiiresti taastada. See tähendab, et oht ei ole kuhugi kadunud. Oht on endiselt alles. Ja seetõttu peab NATO alliansina oma jõu parimasse seisukorda viima."

Sõda lõpeb Pevkuri hinnangul siis, kui Ukraina saavutab võidu. Ta tõdes, et igal sõjal peab lõpuks olema lahendus ka diplomaatilisel tasandil.

"Kuid praegu võitlevad ukrainlased oma maa, suveräänsuse eest ning kuni nad ei ole võtnud oma maad tagasi, ma usun, et ei ole võimalik sõja lõpust rääkida. Loomulikult me kõik loodame, et see sõda saab võimalikult kiiresti läbi. Aga me kõik peame ka aru saama, et see ei ole lihtne, sest mõlemad osapooled on kaevunud sügavale kaevikutesse ning see võib mõnda aega võtta," rääkis Pevkur.

Venemaa liidri Vladimir Putini režiimi lõpp oleneb Pevkuri sõnul Venemaa inimestest. "Kui see on Putini teha, siis ta ei lahku kunagi ametist ja kontrollib kõiki vahendeid, et võimul olla," ütles ta.