Reedel esitas rahvusvaheline kriminaalkohus määruse Putini vahistamiseks. Venemaa juhile heidetakse ette okupeeritud aladelt laste küüditamist okupeerivasse riiki.

"Siin on väga palju huvitavaid momente, üks on see, miks just selline kuritegu on valitud välja rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt," rääkis Mälksoo "Terevisioonis". "Arvan, et üks põhjus ongi see, et taheti minna kõige kõrgemale välja, mitte piirduda sellega, et esimene vahistamismäärus puudutaks mõnd keskastme sõjaväejuhti Butšas või Mariupolis."

Samas ei maksa Mälksoo sõnul oodata, et vahistamismäärusele järgneb kohe Putini vahistamine. Ta tõdes, et nii see ei toimi.

"Mõned ütlevad ettevaatlikult, et selle sammuga võtab rahvusvaheline kriminaalkohus endale väga suure vastutuse selles mõttes, et kui ikkagi ei õnnestugi teda lähiaastatel vahistada ja ta jätkab selle tegemist, mida ta teeb, siis ühelt poolt on küll saadetud hästi jõuline signaal, aga teisalt väga pikaks jääv mittereageerimine vahistamismäärusele ei tule rahvusvahelise kriminaalkohtu autoriteedile kasuks," nentis teadlane.

Mälksoo märkis, et see on poliitiline kuritegu, mille kohta on olemas ka video ja teksti üleskirjutus ehk tõendid, kus nad ise väljendavad, et see on riiklik poliitika, mida tehakse ja peetakse õigeks.

"Nemad ise räägivad sellest teistmoodi – kui humanitaarsest aktist, et nad viivad lapsi sõja jalust eemale. Aga rahvusvahelise kriminaalkohtu seisukoht on see, et siin kohaldub rahvusvaheline humanitaarõigus. Sõjakuritegude sisu tulenebki Genfi konventsioonidest, Punase Risti konventsioonidest 1949. aastal, mis on ka Venemaa jaoks siduvad. Venemaa on nendega nõus olnud, et neid asju niimoodi defineerida," lausus rahvusvahelise õiguse professor.

Kõige suurem küsimus on tema sõnul agressioonist endast: sõjakuritegu saab toime panna alles pärast seda, kui poliitiline juhtkond on otsustanud sõjalise lahenduse kasuks. Nii sõjakuritegude, poliitiliste kuritegude kui ka genotsiidi algus on agressioon.

Probleem on selles, et rahvusvahelisel kriminaalkohtul on oma statuudi tõttu keerulisem agressioonikuriteo üle jurisdiktsiooni nõutada ehk tal ei ole selleks pädevust.

"Juriidilises protsessis ei ole ju enne midagi selge, kui kaitse ei ole saanud esitada oma hinnanguid. Selles mõttes peab kõik toimuma õiguse alusel. Kohtul peab olema pädevus ja nad peavad lähtuma neist kuritegude definitsioonidest, mis rahvusvahelises kriminaalõiguses on," selgitas ta.

Kuna Venemaa ei ole rahvusvahelise kriminaalkohtu liige, ütlevad nad Mälksoo sõnul muidugi, et see kohus ei peaks saama nende kodanike, veelgi enam riigipea suhtes midagi teha.

"Aga antud juhul tuleb seesama rahvusvahelise kriminaalkohtu pädevus peamiselt sellest, et konflikti teine osapool Ukraina on ühepoolselt andnud selle pädevuse rahvusvahelisele kriminaalkohtule selle asjaga tegeleda ja need sündmused on ju aset leidnud okupeeritud Ukraina territooriumil," ütles Mälksoo.

Ta lisas, et juba 1940. aastatest on rahvusvahelises õiguses olnud vaieldav küsimus see, kas riigipeadel on tõesti seda sorti immuniteet, et nende suhtes ei saa juriidiliselt midagi teha, isegi siis, kui nad panevad toime agressiooni- või sõjakuriteod.

"Tegelikult on viimastel aastatel valitsev arvamus olnud selline, et see kehtib võib-olla ametisoleva riigipea suhtes, aga mitte siis, kui ta enam ametis ei ole," rääkis professor. "Selles mõttes on praeguse rahvusvahelise kriminaalkohtu sammu kõige suurem tähtsus juriidika suhtes see, et nad on julgenud esitada vahistamismääruse ametisoleva riigipea suhtes."

Kriminaalkohtu liikmeid on maailmas 123 ja kõigil neil on kohustus selle kohtuga koostööd teha. Rääkides otsuse mõjust Putini elule, ütles Mälksoo, et edasistes välispoliitilistes sammudes on see alati üks küsimusi, kas Putin saab mingit riiki külastada. Ta tõi näite, et eelmisel aastal külastas Putin Tadžikistani, mis on rahvusvahelise kriminaalkohtu liige, tänavu aga toimub samuti kohtu liikmeks olevas Lõuna-Aafrika Vabariigis G20 kohtumine.

"Tema võimuloleku ajal tõenäoliselt ei juhtu, et ta läheb kuskile välismaale ja tohutu üllatusena enda jaoks ta vahistatakse. Pigem räägime sellest, kuidas see vahistamismäärus mõjutab edasisi võimusuhteid ja kuidas selle konflikti taju maailmas," tõdes ta.