René Värk: Putini vahistamise määruse sümboolset väärtust ei tohi alahinnata
Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) välja antud vahistamismäärusel Venemaa režiimi liidri Vladimir Putini suhtes on ka sümboolne väärtus, mida ei tohi alahinnata, ütles õigusteadlane René Värk "Välisilmas".
Värk selgitas, et kuna rahvusvahelisel kriminaalkohtul on 123 liikmesriiki ehk umbes kaks kolmandikku maailma riikidest, siis see ahendab Putini võimalusi reisida, sest neil riikidel on kohustus ta saabumisel vahistada.
Siiski ei tohi Värgi sõnul alahinnata ka vahistamismääruse sümboolset väärtust. "Sa oled ikkagi keegi, keda otsib taga rahvusvaheline kriminaalkohus sõjakuritegude eest. Sellise inimesega sama laua taga olla või kätt suruda on paljudele maailma riikide esindajatele lihtsalt vastuvõetamatu," selgitas ta.
Kui Putin saabub riiki, mis ei ole rahvusvahelise kriminaalkohtuga liitunud, kuid on Ukrainas käiva Venemaa algatatud sõja vastu, siis võib see riik ikkagi Putini vahistada.
"Sellisel juhul sellel riigil tuleb valida kahe variandi vahel. Ühelt poolt rahvusvahelise õiguse alusel tuleks tunnustada Putini kui riigipea immuniteeti. Aga teisalt on rahvusvaheline kriminaalkohus andnud välja vahistamismääruse ja tänaseks võib öelda, et rahvusvaheline õigus lubab ka mitte-liikmesriikidel jätta selle immuniteedi kõrvale ja vahistamismääruse ellu viia. Nii et risk on kindlasti olemas. Ja eks need riigid teevad ka poliitilisi kalkulatsioone. See võib olla ju neile kasulik, kui nad selle vahistamismääruse realiseerivad," rääkis Värk.
Värk tõdes, et tuleb arvestada, et kõik tagaotsitavad ei jõua kohe kohtu ette, kuid millalgi võib see siiski juhtuda.
"See, et kohe täna midagi ei muutu, ei tähenda, et pikas perspektiivis ei või midagi muutuda. Lisaks on see sõnumi, sümboli väärtus siia juurde ka oluline asi, sest see näitab, et rahvusvaheline kogukond ei istu käed rüpes, vaid teeb midagi. Ja võib-olla tulevased diktaatorid, kes tahaks midagi sarnast teha, mida Putin on teinud, mõtlevad enne kaks korda, kui nad seda teevad."
Putini tegude uurimine Värgi sõnul jätkub. "Rahvusvaheline kriminaalkohus jätkab oma menetlusi ja uurimist ja tõenäoliselt Putinile saavad osaks ka teised süüdistused teiste rahvusvaheliste kuritegude eest. On ju võimalus veel inimsusevastased kuriteod, genotsiidikuritegu, ka neid võib olla mitu episoodi. Samuti jääb lauale ka idee agressioonikuriteo eritribunalist, sest agressioonikuriteoga rahvusvaheline kriminaalkohus ei saa tegeleda ja ka sellele kuriteole tuleb tähelepanu pöörata. Sest see on omamoodi teiste kuritegude ema, sest päästis välja selle agressiooni Ukraina vastu, andis Putinile võimaluse kõigi teiste kuritegude sooritamiseks. Nii et see on alles esimene samm, väga tugev samm kindlasti, aga on oodata veel teisi asju," selgitas Värk.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Astrid Kannel