"Elektroonilist hääletamist puudutav EKRE kaebus saabus riigikohtusse reedel ja see edastati korrakohaselt vabariigi valimiskomisjonile (VVK), et nad saaksid anda selle kohta riigikohtule omapoolsed selgitused," ütles ERR-ile riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.

EKRE vaidlustab riigikohtus vabariigi valimiskomisjoni 14. märtsi otsust, millega nende kaebus jäeti osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.

Vabariigi valimiskomisjon arutas siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon jättis kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu osaliselt läbi vaatamata.

EKRE taotleb, et riigikohus tunnistaks õigusvastaseks riigi valimisteenistuse toimingu, millega tehti kindlaks 2023. aasta riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuse. Ühtlasi soovib erakond, et kohus tunnistaks 2023. aasta riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks.

Samuti palub EKRE riigikohtul tunnistada põhiseadusvastaseks riigikogu valimise seaduse punkt, mis ei näe ette täpseid elektroonilise hääletamise korralduste ja elektroonilise hääletamistulemuste kindlakstegemise reegleid.

Erakond selgitab oma kaebuses, et riigikogu valimiste e-hääletamise osa on vastuolus põhiseadusega mitmel erineval põhjusel. "Esiteks ei ole praegune e-hääletamise süsteem piisava täpsusega fikseeritud seadustes, mistõttu puudub seaduse tasemel ette antud standard, millele e-hääletuse süsteem ning läbiviimise protseduur peab vastama. See on toonud kaasa kogu süsteemi üldise ebausaldusväärsuse. Seaduse puudulikkuse tõttu on e-hääletamine sisuliselt valimisteenistuse poolt edasi antud Riigi Infosüsteemide Ametile, kellel puudub seadusest tulenev õigus valimiste korraldamiseks," teatas erakond pressiteates.