EKRE märkis eelnõu seletuskirjas, et kautsjoni eesmärk on tagada, et valimistel osalevad tõsiseltvõetavad poliitilised jõud, kuid praegune summa on selleks liiga suur.

"Kehtiva korra kohaselt on kautsjon ühe kandidaadi kohta võrdne valimiste väljakuulutamise aasta kuupalga alammääraga ehk 2026. aasta oktoobrikuu seisuga 946 eurot. Kuna erakond võib esitada kuni 125 kandidaati, peab täisnimekirja esitamiseks tasuma 118 250 eurot. Selline summa on uutele ja väikestele poliitilistele jõududele, kellel puudub riiklik toetus ja kogunenud rahaline pind, ülemäärane takistus. See piirab sisuliselt valimistel osalemise võimalust ja vähendab poliitilist konkurentsi."

EKRE esitatud eelnõu seob kautsjoni suuruse lahti kuupalga alammäärast ning seob selle sotsiaalhoolekande seaduse alusel riigieelarve seaduses kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.

"Kuupalga alammäär kujuneb tööturu ja palgapoliitika kaalutlustel ning selle tõus ei ole seotud valimistel osalemise tingimustega, mistõttu kasvab kautsjon ka ilma seadusandja teadliku otsuseta. Toimetulekupiir on oluliselt madalam ja stabiilsem: alates 1. jaanuarist 2026 on see 220 eurot kuus. Muudatuse tulemusel väheneb kautsjon ühe kandidaadi kohta 946 eurolt 220 eurole ning täisnimekirja esitamisel 118 250 eurolt 27 500 euroni ehk ligikaudu 77 protsenti. Nii säilib kautsjoni tõkestav mõju ilmselgelt põhjendamatute nimekirjade vastu, kuid see ei sea uusi poliitilisi jõude ebavõrdsesse olukorda."

Õiguskantsler palus kaaluda kautsjoninõudest loobumist

Veel õiguskantsleri ametis olles leidis Ülle Madise, et ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks ühe kuu töötasu alammäära suurust valimiskautsjonit riigikogu valimistel. Samas meenutas ta oma varasemat ettepanekut, et kautsjoni võiks asendada näiteks kindla hulga toetusallkirjade kogumise nõudega.

Madise selgitas, et kautsjoninõude peamine eesmärk on vältida olukorda, kus liialt palju hääletajaid jääb esinduseta, sest nad on oma hääle andnud nimekirjale või üksikkandidaadile, kes valimiskünnist ei ületa ning riigikogusse ei pääse.

"Riigikohus on pidanud põhiseaduspäraseks (sh proportsionaalseks) riigikogu valimistel varem kehtinud kautsjonit, mis oli kaks korda suurem kui praegu kehtiv kautsjon. Varem kehtinud seadus sätestas kautsjoni suuruseks kahe kuu töötasu alammäära. Seda enam ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks ühe kuu töötasu alammäära suurust valimiskautsjonit," leidis õiguskantsler.

Samas meenutas Ülle Madise, et tegi juba 13. juunil 2019 riigikogule ettekande, milles muu hulgas palus kaaluda kautsjoninõudest loobumist.

"Ühtlasi pakkusin välja, et üksikkandidaatide eest makstav kautsjon asendataks näiteks kindla hulga toetusallkirjade kogumise nõudega. Kandideerimisõigust kaitseks kõige paremini tegelikult see, kui kandidaatidele jäetakse mitu võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks (mõnel kandidaadil võib olla lihtsam selleks kautsjonit maksta, mõnel allkirju koguda). See, mis on soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav."

Järgmiste riigikogu valimiste päev on järgmise aasta 7. märtsil. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Roheliste kohtukaasus EP valimiste kautsjoniga

Erakond Eestimaa Rohelised sai Euroopa Kohtus valimiskautsjoni vaidluses võidu, mis puudutas viimaseid Euroopa Parlamendi valimisi.

Euroopa Kohus leidis, et kautsjoni summa oli liiga suur ja et kuigi kautsjonil võib olla legitiimne eesmärk, ei tohi selle suurus ja tagastamise reeglid kujundada ülemäärast takistust uutele poliitilistele jõududele. Edasi liikus Roheliste kaasus menetlemiseks Eesti riigikohtusse.

Riigikohus küsis menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti. Muuhulgas küsiti, et kui riigikohus peaks leidma, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord on Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega vastuolus, siis milline oleks praeguses asjas Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega kooskõlas olev lahendus?

Õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri ülesannetes Olari Koppel vastas sellele, et sellisel juhul oleks põhiseadusega kõige paremini kooskõlas tunnistada kautsjonit puudutavad sätted tervikuna kehtetuks ja põhiseadusvastaseks. 

"Riigikohus saab otsustada, et kehtiva kautsjoni suurus on ülemäärane. Kohus ei peaks endale võtma otsustamist kautsjoni uue suuruse üle. Kautsjoni vajalikkuse ja kohase suuruse üle on pädev uuesti otsustama riigikogu, arvestades sealjuures Euroopa Kohtu ja riigikohtu otsustega tõmmatud piiriga. See tähendab, et proportsionaalses suuruses valimiskautsjoni uuesti kehtestamine oleks põhiseadusega kooskõlas, kuid nagu õiguskantsler varasema arvamuse punktis 15 leidis, on asjakohane kaaluda ka alternatiive."