Kasside rohkuse probleem algab sellest, kui omanik laseb oma steriliseerimata või kastreerimata kodukassi õue ja ei taga kassile kodus loomuomast keskkonda.

"Nad on harjunud näiteks jahti pidama. Neil oleks vaja mingit sellist väljundit, kus nad saavad seda rakendada. Justkui peame vastutama selle eest, et kassil ei hakkaks igav. Kõik need kraapimispuud, mis on loodud, et ta saab teritada oma küüsi ja väljendada end sellisel viisil. Tal on olemas liikuvad mänguasjad või siis vähemalt meie ise anname talle seda impulssi, et me mängime temaga – tal tekib jahiinstinkti rahuldamine," kirjeldas Loomakaitse Seltsi otseabistamise juht Elis Järvsoo.

Üks kasside rohkust mõjutav tegur on ka inimesed, kes hakkavad toitma nende hoovis käivat hulkuvat kassi ning ei teata sellest koheselt kohalikule omavalitsusele.

"Meie näeme sellist probleemi just selles valguses, et ongi tulnud hulkuv kass, inimene on teda toitnud, ta on saanud sinna pojad, inimene on hakanud ka poegi toitma ja nemad saavad omakorda pojad," rääkis Järvsoo.

Tartu Koduta Loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar tõi välja, et uus probleem on ka kassikolooniad kodudes.  

"Koduste kolooniate tekkepõhjus on tihti selles, et inimene jätab endale näiteks pojad kätte või ei leia neile kodusid ja siis see asi läheb edasi. Kass ju teatavasti poegib mitu korda aastas, kui tal see võimalus on. Tavaliselt need ongi üle käte läinud. Kassid on olnud steriliseerimata ja kastreerimata ja asi läheb käest ära," kirjeldas Roosaar.

Kohalikel omavalitsustel on olemas lemmiklooma pidamise eeskirjad. Järvsoo sõnul võiks olla kõikidel kohalike omavalitsuste veebilehtedel lihtsasti kättesaadav info, kuhu teatada hulkuvast loomast.

"Igal omavalitsusel on välja toodud erinevad punktid – osad omavalitsused keelavad järjepidava hulkuva looma toitmise, osadel omavalitsustel on see, kui sa oled hulkuvat looma kauem kui viis päeva, siis peetakse teda sinu loomaks. Aga osadel omavalitsustel ei ole üldse seda infot, mis siis on kui ma toidan hulkuvat looma, siis mis kohustused mul on," rääkis Järvsoo.

Eesti Loomakaitse Selts teeb iga aasta märtsikuus sooduskampaaniaid koostöös loomakliinikutega, et soovimatute järglaste vältimiseks viiksid koerte- ja kasside omanikud oma lemmikud steriliseerimisele ja kastreerimisele.