Kui praegu tuleb noortel koolipinki nühkida kuni 17-aastaseks saamiseni või kuni neil on taskus vähemalt põhikooli diplom, siis läinud reedel teatasid koalitsioonikõnelusi pidavad poliitikud plaanist kohustulikku kooliiga tõsta.

"Need lapsed, kes 2024. aastal lähevad üheksandasse klassi, nende koolikohustus jätkub põhikooli järgselt kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse omandamiseni," ütles Reformierakonna esimees peaminister Kaja Kallas.

Läinud aastal lahkus pärast üheksandat klassi haridussüsteemist 607 õpilast. Haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu sõnul oli seda pisut enam kui varasematel aastatel.

"Seekord on ilmselt see Covidi pikaajaline mõju ja õpilünkade akumuleerumine sellise suurema hüppe tekitanud," sõnas Tikerpuu.

Neile lisanduvad veel ligi paarsada põhihariduse katkestajat aastas. Samas lõpetavad paljud neist põhikooli hiljem kaugõppes. Siiski näitavad uuringud, et korra haridussüsteemist lahkunud noortel on sinna tagasi jõuda üsna keeruline. Nii ei kõla ka mõte kohustuslikku kooliiga tõsta Eestis esimest korda. Tõnis Lukas ütles, et on selle idee tuline toetaja.

"Kahel korral eelnevalt ministriks olles olen selle ettepaneku teinud, sest haridussüsteemis peaks noored olema nii kaua, kui nad on küpsed vastavalt tegema kas edasisi haridusvalikuid või minema tööle. Liiga noorelt nad selleks küpsed ei ole," sõnas ta.

Esimest korda tuli Lukas mõttega välja 2002. aastal. Kuus aastat hiljem valmis tema juhtimisel ka vastav seaduseelnõu. Lukas meenutab, et omavalitsusliidud pidasid muudatust liialt kulukaks ja ettevõtlusorganisatsioonid liiga reguleerivaks.

Kaja Kallas kinnitas, et muudatusega kulusid ei kaasne, sest kutsekoolides on kõvasti rohkem mahtu laste õpetamiseks ja need lapsed mahuvad haridussüsteemi kenasti ära.

"Me saame lihtsalt ära kasutada kõike seda, mis meil juba olemas on," lausus peaminister.

Samas valmistab haridus- ja teadusministeeriumile muret see, kui paljud õpilased kutsehariduse pooleli jätavad. Lukas juhib tähelepanu, et pärast põhiharidust ametit õppima läinud noor saab 18-aastaseks enne, kui tal kutse käes ehk pelgalt karmimad reeglid eesmärgini ei vii. Tema sõnul tuleb kutseharidusse panna lisaressurssi, et väljalangevust vähendada.

Kusjuures umbes kuuesajast õpilasest, kellele põhikooli diplom jääb elu viimaseks diplomiks, on sadakond lõpetanud lihtsustatud õppekava.

"Selleks peab kutseharidussüsteemis olema piisavalt tugispetsialiste, et nende eriliste noortega, nende toetamise ja taganttõukamisega suudaks tegeleda," ütles Lukas.

Sama meelt on Mari Tikerpuu. "Kui meil on circa 26 riigi kutseõppeasutust, siis igas koolis võiks olla tagatud mehitatud tugitiim, kus on vähemalt sotsiaalpedagoog, kus on võimalusel koolipsühholoog, õpinõustaja, et just nende kõige keerulisemate noortega juhtumikorralduslikus võtmes toimetada," lausus ta.

Viimati arutati koolihariduse eapiiri tõstmist 2016. aastal ametisse saanud Jüri Ratase valitsuses. Toonase haridus- ja teadusministri, keskerakondlase Mailis Repsi käe all koostas ministeerium analüüsi, kuid eelnõuks see toona ei vormunud.

Tikerpuu sõnul jõuti ka toona järeldusele, et pelgalt koolikohustuse ea tõstmine probleeme ei lahenda.

"Täpselt selle tõttu, et asi on nii kompleksne, jäi 2018. aastal valitsusele esitatud memorandum edasi veeretamata," lausus ta.

Küll aga viisid toonased arutelud selleni, et aasta hiljem avati mitmel pool kutsevaliku õppekava, mis on mõeldud just sellele sihtrühmale, kes pärast põhikooli ei tea, kuhu minna, ja vajab täiendavat karjäärituge.

"Või siis ka kutsekeskhariduse esimese aasta katkestajale, kes vajab natuke enam tuge, et saada aru, kus võiks olla tema jaoks see õige koht," lisas Tikerpuu.

Siiski märgib ka tema, et palju on veel teha. Muu hulgas tuleks tema sõnul läbi mõelda kutsehariduse kättesaadavus. Paljudele Tallinna ja Tartu õppekohtadele on konkurss.

"Õppekavu on piiratud mahus ja me peame võib-olla neid alternatiivseid õppimisvõimalusi ka põhikoolijärgsele kutseharidusele mitmekesistama," nentis haridusministeeriumi keskhariduse arendusjuht.