Eesti koolides on kümneid tuhandeid õpilasi, kel mingil põhjusel on õppimine raskendatud ja kes vajavad tugispetsialisti abi.

"Kõige klassikalisem on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Sinna lisaks on ärevushäired ehk siis lapsed, kes lihtsalt kooli ei jõua, sest neil on nii suur ärevus. Sinna juurde käitumishäired, mis on tingitud pigem keskkonnast ja perekonnast," selgitas endine õpetaja Grete Maria Neppo.

Valitsuse plaan on järgmisest aastast pikendada kohustuslikku kooliiga kuni õpilase 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni. See toob kaasa ka suurema tugispetsialistide ehk koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja eripedagoogide vajaduse.

Sotsiaalpedagoog Margarita Vähejausi sõnul on lisaks spetsialistidele puudu ka haridusasutustest, kus enim abivajavate õpilastega tegeletakse.

"Kui ma mõtlen just Tallinna peale, siis Kopli ametikool on kindlasti üks kool, kus on väheseid võimalusi neid aidata, on Astangu rehabilitatsioonikeskus. Aga ega ma rohkem ei tea selliseid koole, mis on spetsialiseerunud sellistele õpilastele," ütles Vähejaus.

Kuigi üldiselt peavad haridusspetsialistid oluliseks, et koolikohustus pikeneb, leiavad nad, et üleminek võiks toimuda sujuvalt.

"Me peaksime minema seda teed pidi, et see kehtib nendele lastele, kes lähevad sügisel esimesse klassi. Et selle aja jooksul, kui nemad põhikooli lõpetavad, oleme jõudnud välja koolitada koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, logopeede, eripedagooge," rääkis Neppo.

Riik ongi viimastel aastatel suurendanud tugiteenuste õppekohti koolides, kuid haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Liba sõnul see probleemi ei lahenda.

"Kui vaadata meie tööjõuvajaduse prognoosi, siis tegelikult tänane vastuvõtu arv on optimaalne. Pigem on küsimus selles, et lõpetajad tuleksid haridusasutusse tööle ja nad ka jääksid haridusasutusse tööle," ütles Liba.

Praegu töötab haridusasutustes üle 2000 tugispetsialisti.