ERR-i tellitud Kantar Emori erakondade reitingute edetabelit juhib kindlalt ja suure vahega Reformierakond 29 protsendiga. Emor korraldas veebruaris ja märtsi alul neli küsitlust ja siis oli selle perioodi keskmine toetus Reformierakonnal 30 protsenti. Jaanuari keskmine oli neil samuti 30 protsenti.

Teisel-kolmandal-neljandal kohal on jätkuvalt Eesti 200, EKRE ja Keskerakond toetustega 15–16 protsenti. Kui vaadata toetuste komakohti, siis Eesti 200 sai 16,3, EKRE 15,7 ja Keskerakond 15,4 protsenti toetust.

Urmet Kook ja Anvar Samost tõid välja asjaolu, et valitsust moodustavate erakondade Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on kasvamas, langustrendis on aga EKRE, Isamaa ja Keskerakond.

Kook küsis Aivar Voogilt, kas see on loomulik protsess, et kaotajate toetus langeb ja valimiste võitjate toetus kasvab veidi.

Voogi sõnul sõltub see ootustest ja sellest, kuidas pärast valimisi tulemusi tõlgendatakse. Ta märkis, selline toetuse kasv võib kesta pool aastat.

Kook märkis, et Reformierakond on alati üritanud teha valitsusi n-ö tõusjatega, ehk nendega, kes said valimistel selge valijate mandaadi. "Kui nad kaasata valitsusvastutusse, siis kaob uudsuse efekt, kaasnevad ka ebapopulaarsed otsused. See on pragmaatiline lähenemine. Opositsioonis nad kasvataksid oma toetust," leidis Kook.

Rääkides Vasakpartei nüüdseks kuue protsendini küündivast toetusest, hindas Voog, et sellel erakonnal on kindlasti potentsiaali oma toetust kasvatada. "See näitab nende potentsiaali järgmistel valimistel valimiskünnis ületada," lausus Voog.

Samost lisas aga, et Keskerakonna toetus venekeelsete valijate seas on ikkagi jätkuvalt väga suur – 47 protsenti. "Ja isegi Venemaa-kriitiliselt Ukraina sõja ajal on säilitanud Keskerakond venekeelsete valijate toetuse," sõnas Samost.

Kook küsis, mis suuna peaks Keskerakond valima, kas valima esimeheks Mihhail Kõlvarti, kellel on tugev toetus venekeelsete valijate seas. "Kas Keskerakonnal oleks sellisest muutusest rohkem võita või kaotada?" küsis ta.

Voog viitas, et venekeelseid valijaid on ainult 20 protsenti kõikidest kodanikest. See tõus ei oleks tema sõnul nii mõjuv kui eestlaste osatähtsus.

Samost ütles EKRE-st rääkides, et EKRE-t toetavate inimeste seas on suhteliselt radikaalsete vaadetega valijad. "Küsimus on, kas nad suudavad toetust laiendada inimeste seas, kes ei ole nii radikaalsed," ütles ta.

Voog tõdes, et EKRE on kaotanud juhuslikuma valija. "On jäänud see 16 protsenti, kes on tõesti radikaalse ja käremeelse suuna toetajad," ütles Voog.

Isamaa kohta ütles Voog, et nendel riigikogu valimistel ei olnud Isamaal uusi tuntud nimesid, kes oleks nendega liitunud. "Ei olnud värskust. Ja polnud ideid," lausus Voog.

Samost lisas, et Isamaa kaotas inimesi ja potentsiaalseid häälemagneteid ka teistele erakondadele. Voog nõustus, et hästi palju isamaalasi on liikunud teistesse erakondadesse.

Kook ütles, et kui vaadata Isamaa reitinguid pikemas vaates, siis Isamaa toetuse langus algas juba 2015. aasta alguses, kui nende toetus langes alla 10 protsendi.

"Sama aasta märtsivalimistel tõusis toetus küll korraks 14 protsendile, aga sealt edasi on jäänud suurusjärku 10 protsendist alla, osal kuudel isegi valimiskünnise alla. Kui me meenutame, mis sellele langusele eelnes, siis olid nendeks kooseluseaduse debatid, kus Isamaa jäi sarnaselt EKRE-ga eitavale seisukohale. EKRE sellest võitis, aga Isamaa kaotas eeskätt oma noored valijad ja viis end ise kitsasse konservatiivsesse nišši, kus oli aga kindlalt ees EKRE," meenutas Kook.

Sealtpeale pole Koogi sõnul Isamaa suutnud enam valimiste võidule pretendeerida ning kahtede järgmiste valimistega 2019 ja 2023 on kaotatud hääli veelgi. 2019 sai Isamaa 11 protsenti ja 2023 vaid kaheksa protsenti toetust.

Parempoolsete kohta ütles Voog, et Parempoolsed on küll atraktiivne erakond, aga veel ei ole esimene valik. "Siin sõltub palju Isamaast."