2015. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kriminaalasi jõudis kohtusse ligi neli aastat tagasi. Praeguseks on kohtuasjas uuritud kõik prokuratuuri kirjalikud tõendid ja üle kuulatud kõik prokuratuuri tunnistajad.

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ütles ERR-ile, et alates 2019. aasta maist on kokku toimunud 90 kohtuistungit ja need on planeeritud jätkuma kuni tuleva aasta 28. märtsini.

"Kokku on määratud veel toimuma 125 istungit, seda kaitsjate tõendite uurimiseks," rääkis Siplane. "Kaitsjad on esitanud arvukalt kirjalike tõendite taotlusi ja taotlenud ka kokku 70 tunnistaja ülekuulamist. Samuti on kaitsjatel õigus üle võtta 25 prokuratuuri tunnistajat, kelle ülekuulamisest prokuratuur loobus."

Praeguseks on alustatud kaitsjate tõendite uurimisega, vastu on võetud väikeses mahus Ain Kaljuranna kaitsjate kirjalikke tõendeid ja pooleli on esimese kaitse tunnistaja ülekuulamine.

Kohtuasja venimine on seotud sellega, et paljud istungid on ära jäänud. Selle põhjuseks on olnud kaitsjate ja süüdistatavate haigestumised, aga ka asjaolu, et süüdistatavate advokaadid on väga hõivatud teiste kohtuasjadega, mistõttu on olnud keeruline leida istungiteks sobivaid kuupäevi.

Kohus määras seetõttu süüalustele asenduskaitsjad: Üllar Raadi kaitsja Elmer Muna asendajaks Sven Sillari, Tõnis Pohla kaitsva Erki Kergandbergi asendajaks Argo Küünemäe ning Ain Kaljuranna kaitsjate Paul Kerese ja Andri Rohtla asendajaks Natalia Lausmaa.

Siplase sõnul tutvuvad asenduskaitsjad praegu kriminaalasja materjalidega. Samas on süüaluste lepingulised kaitsjad asenduskaitsjate määramise Tallinna ringkonnakohtus vaidlustanud.

"Tallinna ringkonnakohus on jätnud maakohtu määrused muutmata Sven Sillari ja Argo Küünemäe osas, Ain Kaljurannale asenduskaitsja määramise osas veel otsustust ei ole. Kui kaua kaebemenetlus kokku aega võtab, ei oska esimese astme kohus hinnata, see ei sõltu kuidagi maakohtust," tõdes kohtu esindaja.

Kui kaitsjate tõendid on uuritud, tulevad veel teised menetlusosalised nagu kannatanu, tsiviilkostjad ja kolmandate isikute esindajad enda tõenditega ning siis saavad kõik ka täiendavat tõendite uurimist taotleda. Seejärel toimuvad kohtuvaidlused ja lõpuks saabub aeg kohtuotsus teha.

Algse plaani järgi pidid istungid lõppema 2020. aasta juunis

Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aasta suve lõpul, mil kaitsepolitsei vahistas süüdistatavad Allan Kiili ja Ain Kaljuranna. Süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Tallinna Sadama hooldusosakonna endine juhataja Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Kiil üle 3,5 miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tal kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni. Kiil ja Kaljurand vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kui esimene istung 2019. aasta jaanuarisse planeeriti, oli kokku kavas pidada 114 istungit ja need pidid kestma 2020. aasta juunini.

2019. aasta mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.

Eelmise aasta detsembris kirjutas Eesti Ekspress, et kohus lõpetas aegumise tõttu Tallinna Sadama töötajatele altkäemaksu andmises süüdistatud Sven Honga kriminaalasja. Kuna süüdistuse järgi andis ta altkäemaksu aastatel 2007-2012, aegus see 29. novembril 2022.

Samas peab Honga ja tema ettevõte Keskkonnahoolduse OÜ osalema kohtuasjas edaspidi tsiviilkostjatena, sest Tallinna Sadam on esitanud nende vastu kahjutasunõude.