Ratase sõnul on erakorraline kongress erakonna edasiliikumiseks vajalik.

Ratas tõi välja, et erakonna tulemus valimistel on toonud erinevaid hinnanguid, miks seis selliseks kujunes ning milliseid muudatusi on vaja teha. Seda arutati teisipäeva õhtul juhatuses.

"Leian, et erakond ei pea 16 mandaadi pärast oma juuri läbi lõikama ja tegema kardinaalseid muudatusi. Küll aga tuleb uuendada programmi, tõsta veelgi pädevust ja suunata fookust lisaks sotsiaalvaldkonnale ja tervishoiule ka keskkonna- ja majandusteemadele ning küsimustele, mis puudutavad haridust, noori ja nende muresid," ütles Ratas.

Ta tõdes, et erakond on teinud ka vigu, millele tuleb lahendused leida.

Tema sõnul on ka oluline, millises olukorras Keskerakond riigikogu valimistel kolmanda tulemuse tegi. "On selge, et julgeoleku foon Venemaa agressiooni taustal oli valimistel põhiline. Keskerakond kinnitas oma sõnumites, põhimõtetes ja väärtustes selgelt Eesti ja Euroopa seisukohti ning rõhutas Ukraina abistamise olulisust ja see oli ainuõige tee," sõnas Ratas.

Samas jättis Ratase arvates Reformierakonna ja EKRE vastandumine Keskerakonna olukorda, kus erakonna sõnumid ei kõlanud piisavalt välja.

Lisaks oli Keskerakonna rahaline suutlikkus kampaaniaks mitu korda väiksem kui teistel, mis seadis samuti piirid. Ometi oli tulemuseks üks mandaat vähem kui EKRE-l ning siit on võimalik selgelt tõusta ja edasi liikuda, leidis Ratas.

"Erakorraline kongress küll raskendab riigikogu fraktsioonis ja piirkondades sisulise tööga alustamist, kuid ühiselt edasiliikumiseks on vaja selget mandaati erakonna esimehele ja juhatusele," sõnas Ratas.

Keskerakonna põhikirja järgi saab erakorralise kongressi kokku kutsuda kas erakonna volikogu või üks kolmandik liikmetest.

Keskerakonna korraline kongress oleks pidanud toimuma järgmisel aastal. Kongressil valitakse lisaks esimehele 14-liikmeline juhatus ja aukohtu esimees ning revisjonikomisjon.

Keskerakond sai riigikogu valimistel 16 mandaati riigikokku, mis on kümne võrra vähem kui neli aastat varem.