"Ma olen valmis kandideerima," ütles Kõlvart. "Praegu ei ole see veel programmiline avaldus. Loomulikult kuulutan ma selle otsuse välja kõigepealt erakonnakaaslastele, aga ei hakka praegu rääkima, et ma veel natuke mõtlen, et vaatame, mis saab," lausus Kõlvart.

Kõlvart märkis, et ei lähe kandideerimisega erakonda üle võtma ja lisas, et ei pea sellist lähenemist õigeks. "Ükski erakonna liige ei saa öelda, et erakond kuulub talle," ütles ta.

"Ajad on alati keerulised, eriti viimaste aastate jooksul. Ja selleks, et jõuliselt edasi minna, tulebki see kongress korraldada. Ja kui see tundub olema kellelegi selline väike kriis, siis selleks, et vältida suuremaid kriise tulevikus organisatsiooni sees, tuleb see üle elada," lausus Kõlvart.

Kolmapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kinnitas Kõlvart, et tema tegi esimesena ettepaneku erakorralise kongressi korraldamiseks ning tema esimeheks kandideerimise soov on tõsine.

"Minult ju küsiti viimaste aastate jooksul suhteliselt regulaarselt seda [esimeheks kandideerimist - toim.]. Iga kord ma vastasin, et ei kavatse seda teha. Aga mulle tundub, et pärast valimisi tekkis ootus nii erakonna sees kui ka väljas, et mis nüüd juhtub, kas ongi nii, et me ütleme, et kõik on korras, oleme väga tublid, läks nagu läks, aga liigume edasi samamoodi," rääkis ta.

"Jah, ma pean tunnistama, et ma esimesena tegin ettepaneku, et korraldame erakorralise kongressi ja siis koos otsustame, kuidas edasi. Ja kui sa teed selle ettepaneku, siis sa pead olema valmis tegema ka järgmise sammu. Mina kandideerin ja kandideerin selleks, et saada Keskerakonna esimeheks," lisas Kõlvart.

Rääkides Keskerakonna tehtud vigadest, ütles Kõlvart, et erakonna nägu ei ole viimaste aastate jooksul olnud päris selge.

"Enne eelmisi valimisi ütlesime me välja, et välistame koostöö ühe konkreetse erakonnaga, peale valimisi tekkis koalitsioon selle erakonnaga," tõi Kõlvart näite.

"Loomulikult tekib valijal küsimus, mis on meie põhimõtted ja peamised eesmärgid," lisas Kõlvart.

"Ja kui me olime juba uues koalitsioonis, siis tekkis samamoodi küsimus, kas me oleme koalitsioonis või opositsioonis. Ja lõpuks meid sellest koalitsioonist ka visati välja," rääkis Kõlvart veel.

Samas rõhutas ta, et selle eest süüd ühele konkreetsele inimesele veeretada ei saa, aga järeldusi tuleb sellest kindlasti teha.

Rääkides erakonna esimehe vastutusest pärast riigikogu valimistel parlamendis kümne koha kaotamist, ütles Kõlvart, et praegune esimees Jüri Ratas tajub seda vastutust ilmselt erakonna vedamise raskes olukorras. "Ma arvan, et see on tema arusaam ja ma ei heidaks talle seda ette. Jah, ka see on vastutus. Tegus vastutus on suurem vastutus kui passiivne vastutus," ütles Kõlvart.

Vastates küsimusele, kas Kõlvart usaldab Ratast erakonna esimehena, ütles ta, et ükskõik, kes saab erakonna juhiks, tuleb koostööd erakonnas jätkata ning pärast kongressi peab erakond ühtsena edasi liikuma.

Kõlvart andis veidi hiljem intervjuu ka ETV saatele "Terevisioon" ja ütles, et tema teada kandideerib esimeheks ka praegune erakonna esimees Jüri Ratas. "Ma saan aru, et ka lugupeetud erakonna esimees kavatseb kandideerida. Mina ei käsitleks seda probleemina, minu arvates see on positiivne signaal erakonnale," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul peaks Keskerakond hakkama tegelema struktuuriga. "Mulle tundub, et viimasel ajal ei ole piirkonnad saanud piisavalt tähelepanu," sõnas Kõlvart. Ta lisas, et seal, kus piirkond oli nõrk, oli ka riigikogu valimiste tulemus nõrk.

"Ma olen väga nõus erakonna esimehega, et meie praegune rahaline seis on väga vilets. Aga piirkonnad vajavad mitte ainult ressurssi, vaid ka tähelepanu. Nad pole seda tegelikult saanud. Ja ma usun, et inimesed on suutelised idee nimel ka töötama juhul, kui see idee on olemas. Ma arvan, et see oligi meie erakonna viimase perioodi suuremaks probleemiks, et me ei suutnud seda ideoloogilist selgroogu pakkuda," kommenteeris Kõlvart kolmapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Üksnes võim ei peaks olema eesmärk

Kõlvart ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Keskerakond peaks oma valijatele näitama, et võim ei ole iseenesest eesmärk.

"Peame näitama valijale, et me oleme võimelised ka loobuma koalitsioonist, kui me arvame, et ideoloogiliselt see meile ei sobi. Ja viimased neli aastat me kahjuks ei suutnud seda signaali anda. Ühest koalitsioonist teise, välistame kellegi, aga samas hüppame selle erakonnaga koalitsiooni," selgitas ta.

Kõlvarti sõnul ei ole erakonna juhivahetuse arutelu tekkinud erakonnas rahvuse ehk vene- ja eestikeelsete valijate pinnalt.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas teisipäeva hilisõhtul, et teeb erakonna volikogule ettepaneku lisada 15. aprillil toimuva istungi päevakorda erakorralise kongressi kokkukutsumine.

Keskerakond kaotas tänavustel riigikogu valimistel parlamendis 10 kohta. 2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 26 kohta, 2023. aasta valimistel aga 16 kohta.