"Tartus me oleme harjunud, et Tartu on Isamaa kants ja Tartus oli Isamaa valimistulemus kehvem kui ta võiks olla. Selle tõttu ma võtsin vastutuse erakonna aseesimehena. Kui erakonna aseesimehe valimisringkonnas on tulemus kehvapoolne, siis tuleb reageerida," ütles Lukas ERR-ile.

Lukas ütles, et tegi selle sammu puhtalt Tartu valimistulemuse tõttu. Ta ei soovinud öelda, kas ta ootab ka teistelt aseesimeestelt, kelleks on Urmas Reinsalu ja Riina Solman ning esimees Helir-Valdor Seedrilt samuti tagasiastumist.

Lukase sõnul seisab valimistulemuste hindamiseks ja järelduste tegemiseks nüüd ees analüüs.

Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaal on kahe kuu pärast suurkogu, kus valitakse erakonnale uued juhtorganid.

Seeder ise uuesti kandideerimist enda sõnul veel otsustanud ei ole. "Ei ole otsustanud seda veel, sinna on veel aega. Enne suurkogu peab meil kogunema volikogu, kes määrab täpse suurkogu kokkutulemise aja, koha, päevakorra ja muud vajalikud ettevalmistavad otsused. Nii et küllap siis pärast seda volikogu ma selle otsuse ka langetan," ütles Seeder.

ERR küsis Lukaselt, kas Seedri kõrval peaks veel kandidaate end üles seadma.

"Analüüs on pooleli, kuidas erakond edasi läheb. Loomulikult on kandidaatide olemasolu Isamaale iseloomulik. Meil on mitmeid kogenud juhte ja selle tõttu ei oleks üldse imeks pandav, kui oleks ka konkurents esimehe kohale," sõnas Lukas.

Lukase sõnul on vaja kutsuda erakonda rohkem naisi ja noori. "Tuleb kutsuda üldse erakonnaga liituma inimesi, kes Isamaalist poliitikat ja niisugust mittetagurlikku konservatiivsust toetavad. Me peame saama uuesti jõuks, milleta Eesti poliitikas hakkama ei saada," sõnas Lukas.

Isamaa ei suutnud oma häid poliitikaid selgitada

Lukas rääkis, et kehvapoolse valimistulemuse põhjustas see, et Isamaa ei suutnud oma häid poliitikamõtteid piisavalt hästi selgitada ning reageerida oponentide vastutegevusele.

"EKRE agressiivne räusklemine ei ole olnud konservatiivsetele ja isamaalistele inimestele meeltmööda ja see, et meid vägisi EKRE-ga seoti, oli Reformierakonna ja teiste meie konkurentide taktika. See oli vägivaldne, aga andis tulemust. Jah, paljud ei hääletanud meie poolt sellepärast, et nad nägid, et me äkki aitame EKRE-l Eestis võimule saada," rääkis Lukas.

"Ja teine põhjus oli see, et selline agitbrigaad nagu SALK (Sihtasutus Liberaalne Kodanik - toim.) tõstis millegipärast üles, et eriti Isamaa tahaks naisi hoida eemale tööst ja viia nad tööturult ära, mis on täielik vale," lisas Lukas.

"Sellega tekitati ühiskonnas segadust ja see oli ka üks motiiv, miks osa inimesi meie poolt ei hääletanud. /.../ Meie lasime sellel juhtuda. Tegelikult me oleks pidanud nendes küsimustes kiiremini reageerima," rääkis ta.

Koalitsioon EKRE-ga oli vajalik põhiliste valimislubaduste elluviimiseks

Nii Lukas kui ka Seeder ütlesid ERR-ile, et Isamaa ei alustanud oma distantseerumist EKRE-st üleöö, vaid tegi seda juba siis, kui eelmisel suvel valis koalitsioonipartneriteks Reformierakonna ja sotsiaaldemokraadid, mitte Keskerakonna ja EKRE.

"Oma valiku me tegime eelmisel suvel, kui meil oli valida, millise valitsuskoalitsiooniga me valitsust moodustame. Me valisime Reformierakonna ja sotsid. Me ei valinud EKRE-t ja Keskerakonda. Me tegime oma valiku juba ära. Me ei distantseerinud viimasel hetkel, vaid me tegime oma valiku. Ja oleme ka praegu veel Reformierakonna poolt juhitud valitsuses. Nii et me ei ole EKRE pantvangid," sõnas Lukas.

Seedri sõnul läks Isamaa 2019. aastal EKRE ja Keskerakonnaga koalitsiooni eelkõige selleks, et nendega oli võimalik ellu viia Isamaa tollaseid programmilisi eesmärke.

"See oli ka põhjus, miks me 2019 sellisesse koalitsiooni läksime. Et ära teha eelkõige pensionireform ja muud asjad, mida teistsuguses koalitsioonis teha võimalik ei olnud, see ei tulnud erilisest armastusest ei EKRE ega Keskerakonna vastu," lausus Seeder.

Helir-Valdor Seeder ei soovinud veel öelda, kellele läheks riigikogu teise aseesimehe valimistel Isamaa toetus – kas Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele või suurima opositsioonierakonna EKRE juhile Martin Helmele. Ta ütles, et erakond ei ole seda veel ka arutanud.

"Tänaseks ei ole veel valimistulemusigi välja kuulutatud, rääkimata siis koalitsioonilepingu sõlmimisest, mis on oluline, et opositsioon saaks üldse oma kohti jagada. Opositsioonile ei kuulu ju mitte ainult üks riigikogu aseesimehe koht, vaid ka vähemalt kaks komisjoni esimehe kohta, senise praktika kohaselt terve rida aseesimehe kohti, teatud positsioonid eri delegatsioonides, ka nõukogude kohad, mida siis riigikogu otsustab ja mis on eri koosseisudes olnud erinev. Nii et opositsioon saab oma lõpliku positsioonide kokkuleppe teha ikkagi alles pärast seda, kui koalitsioon on lepingu sõlminud, omad ametikohad, positsioonid kokku leppinud ja siis on näha, milline on see pakett, mis jääb opositsioonil omavahel kokku leppida," kommenteeris Seeder.

Tavapäraselt on riigikogu teise aseesimehe koht läinud riigikogu suurimale opositsioonierakonnale. Uude parlamenti sai EKRE 17 kohta, Keskerakond 16 kohta ja Isamaa kaheksa kohta.