Isamaa kehval valimistulemusel, kaheksa kohta parlamendis, oli kaks peamist põhjust – kõvahäälselt kõlanud "poolt või vastu" kampaaniasõnumid, millega Isamaa ei soovinud kaasa minna, ning kurja ja protestimeelse kuvandi kandumine Isamaale, ütles Seeder.

"Ei kujunenud ühtegi peateemat valdkondades, olgu see siis haridus, tervishoid või inimeste toimetulek. Nendel valimistel ei hääletatud niivõrd kellegi poolt kui kellegi vastu. See lõhestas ühiskonda, see Isamaale ei sobinud, me tahtsime rääkida, mis nelja aasta jooksul on ära tehtud, mis on hästi, mis halvasti, mis on tegemata jäänud ja mis on tulevikus vaja teha. Me jäime kahe vastanduva pooluse vahele," lausus ta.

"Teine pool on see, mis puudutab rahvusliik-konservatiivse maailmavaate kuvandit ja sellel kuvandil on kuri ja protestimeelne maine. See kuvand on kandunud üle ka Isamaale, kuna rahvast hirmutati ja pandi kokku EKREIKE ühte koalitsiooni eelkõige meie koalitsioonipartnerite , sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna poolt," lisas Seeder.

Seedri sõnul ei valinud vastandumiskampaaniate pärast osa valijaid need seetõttu, et kartsid Isamaa ühteheitmist EKRE-ga, ja teised seetõttu, et nende nägemuses oli Isamaa valmis tegema koostööd sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga.

Seedri sõnul on selge, et oma valimistulemuse parandamiseks nelja aasta pärast peab erakond rohkem kõnetama noori valijaid, kuid veelgi olulisem on vabaneda kurjast ja protestimeelsest kuvandist.

Kuivõrd Isamaa peab EKRE põhimõtteid endale sobimatuks ning Keskerakonnaga on neil eelkõige keele ja kodakondsusküsimustes polaarsed vaated, siis ei kujune uues riigikogu kooseisus ja ühinenud opositsiooni, ütles Seeder.

"Võin kinnitada, et ühinenud opositsiooni ei kujune. Vaated kolmel erakonnal opositsioonis on väga erinevad. Aga see ei tähenda, et me koostööd ei tee teatud osas – ma pean silmas nii koalitsiooni kui opositsiooniga. Opositsioonis peab riigikogus ära jagama oma kohad – riigikogu aseesimees, komisjonide kohad, aseesimehed, delegatsioonid, teatud nõukogude kohad. Nii palju koostööd tuleb ikka teha, aga poliitiline maailmavaade, kui me võtame Keskerakonna, EKRE, Isamaa, siis on erisusi väga palju, alustades keelseadusest, eestikeelsest haridusest ja lõpetades Vene kodanikelt hääleõiguse võtmisega," rääkis Seeder.

Seedri sõnul saab olema huvitav näha, milline on tegelikult Eesti 200 maailmavaade, sest seni pole selles selgust saanud.

"Me ei tea täna midagi Eesti 200 maailmavaate kohta, see saab kujuneda reaalses poliitikas. Programmist ja valimiskampaaniast ei ole olnud võimalik välja lugeda päriselt, mis on nende maailmavaade. Pigem võiks öelda, et liberaalne, aga elame-vaatame. Kui vaadata mõnd nende poliitikut, kes on olnud varem mõnes teises erakonnas, siis nad on hääletanud ka väga konservatiivsete väärtuste poolt," lausus ta.

Kehva valimistulemuse tõttu tema Isamaa esimehe kohalt lahkumist pole Seedri sõnul erakonnas seni arutatud.

"Meil on aega rahulikult vaagida, oleme eestseisuses arutanud valimistulemusi, meil on sel laupäeval volikogu, kus vaatame tagasi valimistele /.../ Meil on aega atra rahulikult seada. Meil on kevadsuvel korraline suurkogu, kus valitakse erakonnale nii juhatus kui ka esimees," ütles Seeder.